vanemad. (T.Randala 1976) Elupaik: Enamik elupaiku, alates lagetundrast ja rabadest kuni metsalaamadeni. Toit: Kõik on kiskjad, püüdes laias valikus loomi, eriti pisiimetajaid ja linde. Kõige enam näib nende toidu hulgas olevat uruhiiri. Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja. Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed, elades kogu elu ühel territooriumil;teised on hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt kõrvuk- ja sooräts. Häälitsused: Kuulsad oma kaugelekostuvate madalatooniliste huigete poolest, mis on isaslindude kutsehüüdeid. On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu vinguvad, kriiskavad ja naervad helid. Paariseos: Tavaliselt monogaamsed (karvasjalg-kakk mitte alati). Pesitsemine: Eraldi paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud pesitsevad mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte koloniaalselt.
ilmusid tema esimesed proosaraamatud «The Happy Prince» (1888) ja «A House of Pomegranates» (1891), kuhu kogutud tema muinasjutud; «Intentions» filosoofiliskriitilised esseed, ja «The Portrait of Mr. W. H.» ning «Lord Arthur Savile's Crime» satiirilised novellid. 1891 ilmub "The Picture of Dorian Gray". Nüüd on ta kui kirjanik oma kuulsuse tipul. Aga tulunduslik seisukord on ikkagi kitsas. Sellepärast pöördub ta uuesti teatri poole, sealt on loota kõige ohtramaid sissetulekuid. Nõnda ilmub 1892 «Lady Windermere's Fan», 1893 «A Woman of no Importance» ja 1894 «The Importance of Being Earnest», ja «An Ideal Husband» (1895). «Salome» (1893) kirjutas pr keeles, «A Florentine Tragedy» ja «La Sainte Courtisane, or the Woman Covered with Jewels» (mõlemad lõpetamata) ning suurem luuletöö «The Sphinx» (1894). Tema kaks viimast enne langust ilmunud raamatut, «Phrases and Philosophics for the Use of the Young» ja «Oscariana».
artiklite kõrval ilmusid tema esimesed proosaraamatud «The Happy Prince» (1888) ja «A House of Pomegranates» (1891), kuhu kogutud tema muinasjutud; «Intentions» filosoofilis-kriitilised esseed, ja «The Portrait of Mr. W. H.» ning «Lord Arthur Savile's Crime» -- satiirilised novellid. 1891 ilmub "The Picture of Dorian Gray". Nüüd on ta kui kirjanik oma kuulsuse tipul. Aga tulunduslik seisukord on ikkagi kitsas. Sellepärast pöördub ta uuesti teatri poole, sealt on loota kõige ohtramaid sissetulekuid. Nõnda ilmub 1892 «Lady Windermere's Fan», 1893 - «A Woman of no Importance» ja 1894 - «The Importance of Being Earnest», ja «An Ideal Husband» (1895). «Salome» (1893) kirjutas pr keeles, «A Florentine Tragedy» ja «La Sainte Courtisane, or the Woman Covered with Jewels» (mõlemad lõpetamata) ning suurem luuletöö «The Sphinx» (1894). Tema kaks viimast enne langust ilmunud raamatut, «Phrases and Philosophics for the Use of the Young» ja «Oscariana».