ka ägeda kihutustöö ja muu riigivastase tegevusega seljatagant. 78.Mis oli Vabadussõja operatiivse juhtimise eesmärgiks? V: Riigi relvastatud jõudude kavakindel kasutamine võitluseks vaenlasega 79.Kes oli Vabadussõja operatiivse juhtimisekeskne organ? V: see oli Ülemjuhatuse peastap eesotsas J. Laidonäriga. 80.Kus kehtis ülemjuhataja võim? V: Kogu riigi maaalal. 81.Kuhu oli peamiselt pööratud sõjaväe ülemjuhatuse pilk Vabadussõja algul? V: Kõige ohtlikumale Narva Tallinn suunale. 82.Miks koondas vägede ülemjuhatus 1919 aasta suveks suure osa väekontingendist Põhja-Lätimaale? V:Landeswehri purustamiseks. 83.Millisteks väeüksusteks jagunesid kõik pataljonid? V:kõik pataljonid jagunesid roodudeks. 84.kelle käsutuses olid Jala- ja ratsaväes tarvitusel olnud raske- ja kerge kuulipildujad? V:Roodude ja eskadroni ülemate käsutuses. 85.Mitu meest kaotasid Eestlased vabadussõjas kokku? V:2236 meest, nende hulgas 202 ohvitseri. 86
isale. Jüri oli rõõmus. Hülgepüük läks aga nurja. Läksid küll jääle, kuid said ainult kaks poega ja ühe vana. Aprilli alguses oli viimane võimalus hülgepüügiks. Seekord läksid mehed sõudepaadiga ja Kalamaja Priidu asemele võeti Lui, sest ta oli endale käsivarde raiunud ja see vajas veel paranemist. Toitu ja muud kraami võeti kaasa nii palju, et ära saaks olla kuu aega. Asutigi teele veel ohtlikumale jahile, kui eelmine kord. Esimesed jahipäevad olid vaiksed ja ilusad. Ühel päeval märkas Lui hommikul kohvi keetes praktiliselt nende kõrval olevaid umbes tosinat hüljest ja mõnda poega. Sel päeval oli hea saak, kuid ilm muutus ikka tuulisemaks. Järgmistel päevadel polnud jahilootust ja lootused lõppesid murega mitte hüljeste vaid endi pärast. Suur jääväli liikus koos meeste ja paadiga suunaga Kura kurgust välja ja hakati
sellepärast, et «B» käitub ilmselt provotseerivalt, näiteks verbaalse agressiivse ründe kujul. Kuid sellisel juhul kättemaksuagressioon «A» poolt ei ole puhtal kujul preventiivne enesekaitse. Selles võib olla sees tulevase ja intensiivsema «B» agressiooni ennetamine. Sellisel juhul on «A» indiviidi loogika selline: «Annan talle praegu otsustava vastulöögi, et «B» ei saaks üle minna ohtlikumale tegevusele». «A» reaktsioon osutub ebaproportsionaalselt tugevaks, kui võtta arvesse «B» agressiooni intensiivsuse taset, kuid nähes ette vastase tulevast intensiivsemat agressiooni, «A» ennetab selle esmapilgul ebaadekvaatselt tugeva reaktsiooniga. Tuleb aga arvesse võtta, et «B» verbaalne agressioon võib oma tähenduselt olla kahjulikum füüsilisest ründest.103 Kättemaks kui eneseväärikuse kaitse vahend
annaabi.ee 
