Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal. Rohu niitmise hilinemisega st pärast õitsemist, väheneb seeduva valgu hulk liblikõielistel kesk 0,3 % ööpäevas ja kõrrelistel 0,5 % päevas. Rohu niitmisee sagedus varase ja kiire arenguga liikidel, nagu kerahein, 4 korda. Keskmisega 3 korda ja aeglase arenguga liikidel 3 korda suvel. Kui esimene niide koristatakse heintaimede õisiku loomise alguses siis teine rohusaak sadakse 30-35 päeva möödudes
proteiini bilansi vatsas soodsamaks. Punase ristiku-kõrrelise segukülvi sobiva kõrrelise valikuks korraldati Sakus ja Olustveres katsed. Punase ristiku puhaskülvimäärale (15 kg ha-1 ) lisati pool normi vastava kõrrelise puhaskülvimäärast. Katsesse külvatud kõrrelisi oli I niites olenevalt aastast ja katsekohast 20-33%, teises niites sõltus see põhiliselt kõrrelise liigist. Ädalakasv oli itaalia raiheinal hea (23- 40% segus), ohtetul lustel rahuldav (18-23%) ja timutil nõrk (10- 16%). Segusse võetud kõrreliste mõjul suurenes kuivaine saak katsete ja aastate keskmisena 7-11%. Itaalia raihein oli kiire arenguga ja jõudis loomisfaasi nii esimeses kui ka teises niites, kuid tema talvekindlus oli nõrk. Kõrrelised vähendasid küll rohusööda ainevahetusenergiat (ME) ja proteiinisisaldust, kuid saadud rohusööt ületas siiski hea rohusööda miinimumnõude (v a segu ohtetu lustega). Kõrreliste
Mitteniiteliste rohumaade kasutamisel on oluline rohusaagi õegeaegne koristamine ja see on heintaimede kõrsumise lõpul kuni õisikute moodustumiseni. Alates õisiku loomisega väheneb kiiresti heintaimede valgu sisaldus ja suureneb seedumatu ligniini hulk. Ligniini sisalguse 1 ühiku suurenemine rohusöödas põhjustab seeduva energia vähenemist 3-4 üh võrra. Seeduv energia väheneb eriti kiiresti ohtetul lustel, päide-rool, roog aruheinal, rõrgel-raikaerikul, ja soo-nurmikal. Rohu niitmise hilinemisega st pärast õitsemist, väheneb seeduva valgu hulk liblikõielistel kesk 0,3 % ööpäevas ja kõrrelistel 0,5 % päevas. Rohu niitmisee sagedus varase ja kiire arenguga liikidel, nagu kerahein, 4 korda. Keskmisega 3 korda ja aeglase arenguga liikidel 3 korda suvel. Kui esimene niide koristatakse heintaimede õisiku loomise alguses siis teine rohusaak sadakse 30-35 päeva möödudes
annaabi.ee 
