1993. aastal formuleeris Tim Berners-Lee oma HTML-i esimese versiooni. Teaberuum, kus seda kasutama hakati, sai endale nimeks World Wide Web (WWW). Samal ajal töötas Marc Andreessen Illinoisi Ülikoolist välja esimese mugava kasutajaliidesega veebisirvija (brauseri) Mosaic 1.0 ning pärast seda võis Interneti ja veebi laialdasem levik alata. Kui hakata rääkima, kui ohtlik internet meile tegelikult on, siis võib öelda, et internet on ohlikum kui joobes juhtimine. Tänapäeval on väga paljud kurjategijad kolinud internetti, sest seal ei ole neid nii lihtne tabada, kui tänaval. Tänapäeval on ka olemas kahte erinevat tüüpi küberkurjategijaid. Ühed on kräkkerid(must kaabu) ning teised on häkkerid(valge kaabu). Kräkkerid on need, keda huvitab isiklik kasu: kuulsus, tulu ja isegi kättemaks. Nad muudavad, kustutavad ja varastavad olulist infot ning teevad sageli teiste inimeste elu sellega põrguks.
luumuruud(lihaste tugevate krampide tõttu või peale elektrilööki tingitud kukkumisest). 4. Miks koherentne optiline kiirgus on eriti ohtlik silmale? Tegemist on laserkiirgusega, lained on ühes faasis ega haju. 5. Missuguse kategooria optilise kiirguse seade on kõige ohtlikum? I kategooria on ohutut, II kategooria oma on veidi ohtlik (CD-mängija), III kategooria oma on ohtlik ning IV kategooria kõige ohlikum (meditsiinilised seadmed). 6. Mis on isotoop? Elemendi teisend millel on samasugune prootonite arv kuid teine neutronite arv. Neil on samasugused v sarnased keemilised omadused. 7. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 8. Mida väljendab poolestusaeg
Silmalaud jõuavad valguse silma sattumise korral sulguda enne, kui laserkiir silma vigastaks. Selle klassi seadmed on üldiselt alla 1 mW, näiteks laserpointerid., III kategooria oma on ohtlik( A laserid on harilikult kuni 5 mW ning nendega kaasneb mõningane vigastuse oht. Kui kiirt vaadata mitmeid sekundeid, siis on vigastus tõenöoline.B võib kahjustada kohest vigastust juba hetkelisest kiire langemisest silma.) ning IV kategooria kõige ohlikum, laserid võivad kahjustada nahka. Mõnikord piisab lausa hajunud kiirest, et nahka või silma vigastada. Paljud tööstuslikud laserid kuuluvad sellese klassi. (meditsiinilised seadmed). III Kiirgusohutus. 9. Mis eristab ioniseerivat ja mitteioniseerivat kiirgust? Ioniseerivl kiirgusel on suurem läbivusvõime, on võimeline esile kutsuma bioloogilist ja keemilist mõju. Mitteioniseeriv kiirgus ei lõhu keemilisi sidemeid. 10
annaabi.ee 
