siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Grzegorzi ühtesi ja kahtesi, poolaaksenti, või seda, kuidas Mizera ütleb: „see on põhikool“, või lihtsalt, „lihtne“, kui ennast igaveseks vabastada abiõpetajaga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning ohkaks elu vaevus, kui kartus Mizera tunnis tahvli ette minemise ees - sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi, - ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde?
kui maise mõllu puntrast pääseme. EMA: See paneb kõhklema, siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk. ISA: Kes taluks aja piitsutust ja torkeid? ÕDE: Rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi. POEG: (Ohkab sügavalt sisse ning lausub raskelt) Põlatud armupiinu... VANAEMA: (Agressiivselt) Kohtu aeglust ja võimu jultumust ning jalahoop, mis malbe teenekust saab väärituilt. EMA: Kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? ISA: Kes koormat kannaks ja higistaks ning ohkaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma. VANAEMA: (Väriseva häälega) Sel uurimata maal, kust ükski rängur ei tule tagasi. ÕDE: Ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste tundmatute juurde? EMA: Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki. ISA: Ja südiduse loomulikust jumest. ÕDE: (Mõttlikult) Saab nukra mõtte põdur kahvatus. POEG: Ning lennukad ja tähtsad ettevõtted. VANAEMA: (Viibutab sõrmega) Teelt targutuste tõttu kalduvad.
kõik nooled, mida vali saatus paiskab, mis malbe teenekus saab väärituilt või, tõstes relvad hädamere vastu, vaev lõpetada? kui ennast igaveseks vabastada Surra, magada - muud midagi, sest nõnda võiks palja pussiga?" uinudes kaoks hingepiin ja kõik need Kes koormat kannaks ja higistaks tuhat häiret, ning ohkaks elu vaevus, kui kartus mis meie liha pärib looduselt. millegi ees pärast surma sel See oleks lõpetus, mis hardasti uurimata maal, kust ükski rändur ei on ihaldatav: surra, magada! Jah, magada... Võib-olla undki näha? tule tagasi, -ei rabaks tahet, mis Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod pigem talub tuntud halbusi, kui pageb
.. Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui end igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks, ja higistaks ja ohkaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma - sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi, - ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus ning lennukad ja tähtsad ettevõtted teelt targutuste tõttu kalduvad ja kaotavad teo nime... Pilet 12 Inglise teater ja näitekirjandus renessansi ajal, Marlowe; Dante ,,Jumalik komöödia" 1
ja kerge, et Quasimodo tundis oma südames armastust kellade vastu uuesti ärkavat. Ta läks üles põhjapoolsesse torni, kuna kirikuteener all kõik kiriku-uksed pärani ajas. Nende määratu suured tugevast puust pooled olid polsterdatud nahaga, mille servad olid kinni löödud kullatud raudnaeltega, raamiks aga olid neil «väga kunstipäraselt töödeldud» skulptuurkaunistused. Üles kellaruumi jõudes silmitses Quasimodo veidi aega kuut kella ja raputas kurvalt pead, nagu ohkaks ta selle võõra tunde üle, mis ta südames nende kellade ja tema enese vahele oli 1 4 5 tekkinud. Kuid niipea kui ta nad käima pani, kui ta tundis, kuidas see pundar kelli ta käe all liikuma hakkab, kui ta nägi -- ta ju ei kuulnud kuidas tukslev oktaav mööda heliredelit üles ja alla käib, nagu oksalt oksale hüppav lind, kui muusikadeemon, kes sätendava kimbu stretosid, trillereid ja arpedzosid laia1i puistab, õnnetu kurdi üle võimust võttis, muutus ta jälle 250
annaabi.ee 
