Teadmiste paneb just tarkus kõigele põhja. Kui inimene on tark, siis iga loomutäiuse seadumusega on see tarkus kuidagi seatud. Milleks on tarvis mõistlikust? Eeskujulikel inimestel on mõistlikus olemas, kuid osadel ei ole eeskujulikkust ja neile on mõistlikus oluline. Ilma mõistlikuseta ei ole saavutusvõimet olemas. Õiget otsust ei saa teha ilma mõistlikkuse ega ilma loovutäiusega üks annab eesmärgi ja teine tegevuse mida tuleb teha eesmärgi täitmiseks. VII raamat. Ohjeldatus on hea iseloom ja ka eeskujulik omadus. Ohjeldamatus on vastupidi. Inimene võib olla nii ühte kui teist. Kuidas seostada ohjeldamatud ja ohjeldatud inimest? Nauding ja kannatused mõjutavad mõlemaid, kuigi need pole ühte moodi, on nad ühel võimalus valida ja teisel mitte. Taltsutamatu on vähese himuga. Ohjeldamatuks ei kutsuta neid, kellel on looduslik põhjus või kes käituvad haiglaslikult. Ohjeldamatus võib olla seotud nii vihaga kui himudega. Himuga seotud ohjeldamatuse järgi
nälga, janu, kuuma, külma ja kõike muud puudutuse ja maitsmisega seoses. Taltsutamatu on see, kes ilma himuta või ainult vähe himustades ajab liialdusi taga ja väldib mõõdukaid kannatusi, kui sellist, kes teeb seda suure himu tõttu. Kui naudingud ohjeldamatu inimese üle võimust võtavad, siis ta ei tea, vaid ainult arvab midagi. Mõistliku inimene ei tee vabatahtlikult kõlvatuid tegusid. Ohjeldatus ei tarvitse olla õige tee: Kui himud on sobilikud, siis seadumus, mis takistab neid järgida, on kõlbmatu, nii et mitte igasugune ohjeldatus pole eeskujulik. kui ohjeldatus sunnib iga arvamuse juurde püsima jääma, on ta kõlbmatu, kuna siis jäädakse ka vale arvamuse juurde. Ühe loogilise arutelu järgi tuleb välja, et rumalus koos ohjeldamatusega annab loomutäiuse
Tegevuskava edasise seisu kohta andmed puuduvad. 4. Eesti looduskaitse arengukava aastani 2035 (Keskkonnaministeerium, 2006) Nenditakse, et soode seisundit ja väärtust käsitlev andmestik on katkendlik. Nenditakse, et 2/3 Eesti soodest on tänaseks rikutud või hävinud. Kui rabakooslustest on säilinud üle 70%, siis peaaegu 90% madalsookooslustest on hävinud või kinni kasvanud tänu laiaulatuslikule kuivendusele. Eesti rabade säilimist ohustab turbakaevandamise vähene ohjeldatus. Eesmärk A-4: Kõrge loodusväärtusega soode säilitamine · tagada kõrge loodusväärtustega soode säilimine · soode ökoloogiliste funktsioonide looduslikkuse tagamine · soode loodusväärtuste kasutamise säästlikkuse tagamine · rikutud soode ökoloogilise seisundi parandamine Eesmärk B-4: Soode loodusvarade säästlik kasutamine Eesmärk C-2: Rikutud turbaalade ökoloogilise seisundi parandamine Eesmärk G-6: Turismi kui majandusharu lõimumine looduskaitseliste eesmärkidega