melnud, avastasin - et kaine peaga ei suudagi mtiskleda sellisel teemal mis ma valmis mtlesin, ehk siis "Unengu reaalsuse tde!" ja leidsin et peab ise ka realsusest lahkuma (ehk siis pool liitrit kangemat hinge alla). Tavaline inimlik reaalsus on nilisuse, suhtelisuse maailm, kus puhas edasiliikumine on piiratud ja rakendatud tagasiliikumise teenistusse. See on samasuste ja sarnasuste maailm. Siin liigutakse edasi vaid selleks, et liikuda tagasi - muutused kll toimuvad, aga neid ohjeldatakse ja kontrollitakse nii palju kui vimalik, kuna lhtutakse ja hoitakse kinni samasustest. Samana-psimine domineerib muutumise le, valitseb seda, suutmata seda ometi kunagi tielikult allutada. Unenos aga vtab ohjad enda ktte (edasi)liikumine, muutumine, ja avab nnda ka rkvelolu loomust. Kui ma unenos sisenen majja, ei pea ma majast vljumiseks tagasi vlja tulema - ei, ma vin sisse astuda hte majja ja vljuda juba teisest. Veelgi enam, ma vin sisse astuma hakata hte ja sisse juda
kodudes, vaid mõtlema pigem nendele, kellel polegi kodu. Saja aasta jooksul on rahvaarv niivõrd palju kasvanud, kuigi 7. miljard tuli aeglasemalt, kui 6. 7. miljardini on viinud meid antibiootikumide ja muude ravimite kättesaadavus. Inimesi jääb väga palju ellu, need kes muidu ei jääks ja sellega inimkond ka kasvab. Tänu sellele on muutunud elu, kuid mitte ühiskond. Teada on, et rahvaarv kasvab kõige rohkem Hiinas, kus seda ohjeldatakse ja Indias, kus seda ohjeldada ei suudeta, sest India koosneb mitmest erinevatest rahvastest. Hardo Aasmäe arvates tuleks rahvaarvu kasvu pidurdamiseks ja sündivuse langemiseks, naised saata palgatööle, sest muidu muud rolli naistel peale söögi tegemise, last kasvatamise ja koristamise, ei olegi. Suurt muret tekitab ka see, et kas suudetakse nii suurt rahvamassi ära toita, sest mida rohkem rahvast, seda rohkem neid, kes nälgivad. Maailm suudaks muidugi inimesed ära toita, aga
Judo ehk džuudo on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala. Džuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Judoga tegelevaid sportlasi nimetatakse judokateks. Karate nõuab võistlejailt tehnika valdamist ja kohtunikelt ranget määruste jälgimist. Võistlejad kannavad enamasti käe-, jala-, hamba- ja kubemekaitset. Punkte saadaks puhaste rünnakute eest. Löögid peatatakse või ohjeldatakse hetk enne vastase tabamist, vältimaks vigastusi. Punkte antakse erinevalt sõltuvalt sellest, millega lüüakse (käsi, jalg) ja kuhu tabatakse (pähe, kehasse). Heidete eest punkte ei anta, kuid on võimalik saada punkte heitmise teel pikali saadud vastase pihta sooritatud löögi eest. Sportlikus karates on üldiselt löögid reide ja liigestesse keelatud, küll on aga sellised löögid lubatud mõningatel kontaktkarate võistlustel. Pilt nr 4
annaabi.ee 
