s¨ unkroniseeriv mehhanism, mille k¨asitluse juurde j¨argnevas tuleksingi. 1.2 M¨arkide mikrostruktuur, kuus klassi Mikrostruktuuri all m~oistan m¨argi sisemist ehitust, m¨argi deduktiivset struktuuri. Mikrostruktuur on s~oltumatu m¨argi kujust, selle invariantsus tagabki eri m¨argikujude u ¨htsuse. Kanji m¨arkide vormi~opetuslik jaotus kuude liiki p¨arineb algselt , k¨aesolevas t¨o¨os kasutatu p~ohineb Shirakawa [ 94, lk.6] toodul. Toodud taksonoomia on kanji k¨asitluse u ¨heks kohustuslikuks osaks, vt. ka [LM 89], [Coulmas 89], [Boltz 96], [Wilkinson 98] jt. 26 Piltm¨argid Piktograafid v. piktogrammid (pictographs). Ta- 103 103 valiselt k~oige lihtsamad m¨argid nagu `p¨aike, p¨aev' , `kuu' , 104 `tuli' jne., kuid piltm¨argid v~
1) p˜ohjal X (∩ni=1 (X Fi )) = ∪ni=1 (X (X Fi )) = ∪ni=1 Fi ∈ K. J¨arelikult kehtib ka omadus 30 . Teoreem 1.3 Kui hulga X jaoks on antud tema alamhulkade hulk K, mis rahuldab teoreemis 1.2 loetletud omadusi 10 − 30 , siis hulka K kuuluvate hulga X alamhulkade F t¨aienditest X F moodustatud hulk T ={ X F | F ∈K }={ G | X G∈K } on topoloogia hulgal X. Teoreemi 1.3 t˜oestus on analoogiline teoreemi 1.2 t˜oestuse- ga ja p˜ohineb v˜ordustel (1.1) ja (1.2). T˜oestatu p˜ohjal v˜oib ¨ 1.4 Ulesandeid 11 topoloogilisele ruumile anda uue, definitsiooniga 1.1 samav¨a¨ar- se definitsiooni. Definitsioon 1.6 Hulka X nimetatakse topoloogiliseks ruumiks, kui tema jaoks on antud selline alamhulkade hulk K ⊂ P(X), mis rahuldab teoreemis 1.2 loetletud omadusi 10 − 30 . Hulga K elemente F nimetatakse topoloogilise ruu- mi X kinnisteks hulkadeks
ね やうき kaheteist oksa 十二支 s¨usteemi 子 m¨arki1 , sooja o˜ huga 陽气 11. kuud 十一月2 , じにふ mil k˜oik looduses t¨arkab 滋入す, seega t¨ahendus ‘muutuma’ 爲 ja ‘riisiv˜orse’ 稲. ね T˜olgendus p˜ohineb 十二支 s¨usteemil, juba zhou kirjas 籀文 on vastavaid 子 kasu- み tusn¨aiteid, hiljem on samas t¨ahenduses kasutatud 巳 m¨arki. Algselt oli m¨ark lapse kujutis. 議類 ⇒孳 源 ⇒ 学 源 ⇒呆 源
annaabi.ee 
