kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % ) • Kasvuala 6000-8000 ha, saagikusega 2,5- 3,5 t/ha. 3 Kasutamine/iseärasused • Nii tali- kui suvivormid. • Kasutatakse söödaviljana ( asendamatud aminohapped ja hea pealeminek loomadele, hoiab ära kõhulahtisuse). • Söögiviljana ( nuudlid, küpsised ja pudrud). • Pea on tihe ja tugevate ohetega. • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Suur proteiinisisaldus (kuivaines 14% ). 4 Kasvatamine • Omalaadsed iseärasused. • Vähem talvekindel (võrsumine ka väike) • Õitsemine keskmisena ( talirukki-ja nisu vahepeal). • Terade pead kipuvad kasvama (niiske ja palju
sisaldab rohkem asendamatuid aminohappeid kui nisu proteiin. Loomasöödana on tirikale leidnud laialdast kasutamist. Peamiseks põhjuseks on kõrge asendamatute aminohapete sisaldus (lüsiin, treoniin, fenüülalaniin jt.) ja samuti söövad koduloomad ja -linnud teda meelsasti. Erinevalt rukkist, mis on tuntud oma suhteliselt suure asendamatute aminohapete sisalduse poolest, ei põhjusta tritikale söötmine koduloomadel ja -lindudel kõhulahtisust. Tritikale pea on tihe, tugevate ohetega. Talioder Kultuuris kasvatatakse peamiselt 2 sõkalteralist (valmimisel jäävad terad sõkaldega kokku) odraliiki kaherealine ja kuuerealine oder. Eestis kasvatatakse peamiselt kaherealise odra sorte. Kuuerealised on mõned varajased ning ka taliodra sordid. Odral esinevad nii tali- ja suvivormid. Suviodra kasvupind oli 2010. a. meil ~122 000 ha, taliotra on viimastel aastatel kasvatatud 1000...1500 ha. Oder on üks lühema kõrrega teravili; kõrs on kuni 80 cm pikkune ja 4..
• Päideroog on niidutaim, mis kasvab tihti niisketel kasvukohtadel. Taimel on 70–150 cm, soodsais oludes kuni 2,5 m kõrgused jämedad varred (kõrred), piklikud pöörised ja arvukad kõrrelehed. Lehed on värskelt sinakasrohelised ja kuivanult õlekarva. Õied asuvad varrel lehtedest palju kõrgemal ja on roosad. sulg stepirohi STIPA - PEREKOND STEPIROHI • Õied ja viljad ülipikkade ohetega, laias kohevas õisikus. Lehed Rohelised, pikad ja peened, kaardus. Muld Kuivem toitaineterikas aiamuld. Tundlik liigniiskuse suhtes. • Habe-stepirohi (S. barbata) - kasvab 60 cm kõrgeks. Tal on pikad, niitjad ohted, mis on kaetud hõbeja karvastikuga • Sulg-stepirohi (S. pennata) - on nõksukese madalam, aga Stipa capillata ohted on tal samuti ülimalt pikad. Nad on erinevalt eelmise liigi omadest rohkem krussis.
«Jah, Monseigneur,» vastas kuninganna Anna ustav vedikukandja, «aga nähtavasti liiga hilja.» «Tasem, La Porte, teid võidakse kuulda! Patrick, ärge laske kedagi tuppa. Oo, ma ei saagi teada, mis sõnumeid ta mulle saadab! Mu jumal, ma suren!» Ja hertsog kaotas teadvuse. Vahepeal olid tuppa tunginud lord Winter, saadikud, ekspeditsiooniüksuste juhid ja Buckinghami lossi ohvitserid. Kõikjal kõlas kaebehääli. Uudis, mis täitis lossi meeleheite ja ohetega, jõudis varsti välja lossi piiridest ja levis linnas. Kahuripauk teatas, et on juhtunud midagi ootamatut. Lord Winter kitkus oma juukseid, hüüdes: «Jääda hiljaks ainult üks minut! Ainult üks minut! Mu jumal, mu jumal, missugune õnnetus!» Kell seitse hommikul tuldi talle teatama, et lossi ühe akna küljes ripub nöörredel. Ta tormas kohe mileedi tuppa ja leidis, et see oli tühi, aken avatud, trellid läbi viilitud. Siis
annaabi.ee 
