saavutus 532 – 537 väldanud Hagia Sophia ehitamine ( 100 meistrit, igale allus 100 töölist. Ehitati Justinianuse ajal. Kiriki kõrgus 55 m, kupli läbimõõt 30 m. 1453 muudeti kirik mošeeks. 16 saj algul ehitati juurde mitu kivist minaretti. 1932 muudeti muuseumiks. Oguusid Oguus – muiasturgi keelest suguharu (ok – suguharu, z on mitmuse tunnus). Seldžukid ja osmanid kujunenud oguusidest. Seld – kõnõki hõim, osmanid – kai hõim. OGUUSIDE ALGKODU – esime turgi suguharudest. Hiina allikate põhjal on teada, et nad elasid tänapäeva Mongoolia alal. 6-7 saj oli oguuse 6 hõimu, 8 sajadil 8, 11 saj 24. 8 saj sõdisid oguusid muinasturkidega. Turkide riik 680 – 744. legendi järgi oli oguuside algisaks Og´uz Kag´an ning et nad jagunesid vastavalt nende isa poegade nimedele 24 hõimuks. Esimest 12 hõimu peeti paremaks kui teist 12 (Og´uzname) OGUUSIDE MIGRATSIOON – alates Uiguride riigi kokkuvarisemisest algab og-de
raamatukoguhoidja tütre Adzapiga. Kui sultan tollega vestkleb, kuuleb ta vaprast dzigitist, keda Adzap teel kohtas, ning kes teadis midagi Samarkandis organiseeritavatest sündmustest. Nii kohtubki sultan Jagmuriga ning peale seda astub too sultani ihukaardiväkke. Adzapist saab aga sultani haaremi naine. Samarkandi vallutamise järel muutub sultan Jagmurile lõplikult eemaletõukavaks, sedavõrd, et ta viskab võidudefilee käigus Sandzari pihta oda ning põgeneb pärast seda oguuside juurde. Järgnenud lahingus sultani ja oguuside vahel on Jagmur üks oguuside juhtidest. Kui teised oguusid siirduvad Mervi peale, läheb Jagmur oma pruuti Adzapi otsima (too oli Samarkandis ismailiitide poolt kinni võetud ning teda taheti ismailiidiks pühitseda). Hidõr Derjajev (1905) 144 Puudus: tegelaste jutt liialt stiliseeritud. Peamine väärtus: näeme eesmärgikindlaid inimesi, kes on veendunud hõimude ühinemise vajaduses.
allikates, samuti juutide allikates. Üldiselt algas turgi kiri ruunikirjaga, edasi võeti üle araabia kiri, mõned liikusid edasi ladina kirja, siis kirillitsa peale, jõudes lõpuks üldise ajaloolise kirjani tagasi. Turgid olid rändrahvas, mistõttu oli kirjalik kultuur suuline. Seetõttu on neilt säilinud peamiselt eepiline kirjandus, eeposed. Tihtipeale on raske vahet teha, millise rahva eeposega on tegemist samas on võimalik kindlaks teha, kes selle on kirja pannud. Oguuside suur eepos on ,,Vanaisa Korkuti raamat". Sinna on kokku kogutud erinevad legendid. Neid seob kokku Korkut, tark õpetaja, kes mängib pilli ning on rändlaulik e asuug. Ta olevat sündinud prohveti ajal ning jutustab lugusid. Suur turkide eepos on ka ,,Köroglu". 16. saj hakkas safaviidide valitseja rahvast rõhuma, siis tuli appi suur kangelane Köroglu. Köroglu isa ütles tallimehele, et see valiks välja kõige parema hobuse. Ta valis välja kaks koledat varssa ja saatis need valitsejale
annaabi.ee 
