Türgi kultuuriliugu Oguusid, seldžukid – türklaste esiisad Hetiidid Hatid – hetiitide eellased Anatoolias (2600 – 1900 ekr). Mesopotaamia, Assüüria ürikud nim hetiite hattideks. Hetiidid tulid Anatooliasse u 1900 ekr Kaukaasiast. 1900 – 1700 ekr hetiidid ja hatid elasid kõrvuti. 2 kuningriiki: Nn „Vana kuningriik“ 1660 – 1620 ema Suur kuningriik 1460 – 1190 ema – tugevnenud keskvõimuga Pealinn Hattuša (tänapäeva Ankara lähedal)
A. Salasovi (1931) esimene luuletus ilmus 1948. Hiljem on ta proovinud sulge ka proosas. R. Essenoviga kahasse kirjutataud ,,Turaani pisarate" järel on A. Salasovil ilmumas romaan ,,Sünd", milles jutustatakse tööstuse sünnist Kesk-Aasias. 1979 elas A. Salasov Moskvas, töötas Üleliidulises Raadios. Seal oli ta intseneerinud M. Solohhovi, B. Polevoi, L. Sobolevi ja V. Popovi teoseid. ,,Turaani pisarad" (1970, ek 1979, tölk A. Ehin, ja Ly Seppel) Sultan Sandzar. Oguusid keelduvad andamit maksmast. Mervis resideeruv sultan määrab uue maksukoguja Kumatsi. Oguuse toetas riigi tähtsuselt teine linn, Samarkand. Kumats mängis oma mängu: ,,Ta kavatses provotseerida Samarkandis ülestõusu, ässitades nii sultani Samarkandi vastu. Samarkandi sõjakäigus oleksid pidanud osalema ka oguusid; keeldumise korral oleks ka nemad sultani viha alla sattunud. Ka kavatses Kumatsi jätta osa oguusidelt korjatavast maksust endale.
sellest, kuidas olla õnnelik"). See valmis u aastal 1070, kirjeldab ideaalse valitseja elu. Turgi keele sõnaraamatu kirjutas Mahmud Kasgari ,,Diwan Lugat (a)t-Turk" (,,Turkide keele sõnaraamat"). Kasgari rändas palju, oli väga sõjakas. Rännakute jooksul kogus ta kokku sõnu, luulekatkeid, lauseid. Käsikiri leiti Türgist 19. saj ning anti Istanbulis välja 19151917. 14.20. saj osmanid. Kõigepealt asutasid oguusid 12. saj seldzukkide riigi, siis tungiti Väike- Aasiasse, loodi Osmani impeerium, mille kõrgaeg oli 16. ja 17. sajandil. Vanemast ajast on pärit rahvalaulud, rahvajutud, vanasõnad, anekdoodid. Lisaks araabia ja pärsia kirjanduse ainesel klassikaline luule, nn diivaniluule (paleeluule). Vormid olid samad, mis pärsia luules. Rumi poeg sultan Walad oli esimene, kes luuletas turgi keeles. Sufismi mõjudel oli rahvaluulega sarnane Yunus Emre luule. Ta elas 13. ja 14