Päeval aheneb see kitsaks piluks. VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu kameeleonidki. Kameruni pantergeo on päeval tumepruun, öösel aga kollast värvi. Madagaskari lamesabagekol on aga nii lame keha, et puutüvel on teda raske märgata. SABA: Enamik gekosid heidab endil hädaohukorral saba küljest. Hiljem kasvab asemele uus lühem saba. NAHK: Õrn, kergesti vigastatav, tavaliselt kaetud peente soomustega, mille vahel on ka suuremaid ogakeste või köbrukeste kujul. Mõned liigid suudavad sõltuvalt tujust või enesekaitseks oma värvust muuta. SUURUS: Pikkus oleneb liigist. Tavaliselt 3,5 40 cm. PALJUNEMINE: MUNADE ARV: Reegline 2. Mõningad gekod munevad korduvalt. LOOTE ARENG: Isegi kuni aasta HAUDUMISAEG: 6- 10 nädalat. ELUVIIS: HARJUMUSPÄRANE: Erakud, mõned langevad talveunne. LÄHISUGUUSES OLEVAD LIIGID: Sugukond hõlmab ligikaudu 90 perekond neljas alamsugukonnas
Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn nukuhälli või koob tugeva kookoni. Paljude päevaliblikate nukud on kinnitatud taimede külge, nad kas ripuvad tagakeha tippu pidi pea allapoole (rippnukud) või on siidniidiga eelnevalt fikseeritud nii, et pea on suunatud üles ja tagakeha tipp on taime küljes (vöönukud). Liblikate nukud on praktiliselt liikumatud, nad suudavad häirimise korral vaid tagakehaga vehkida. Mõnikord on nuku tagakehasegmentidel taha suunatud ogakeste read, sel juhul suudavad nad ettepoole liikuda. Nukustaadiumi kestus ulatub kahest nädalast mitme aastani. Seejuures ongi nukk tavaliselt see arengujärk, mis elab üle ebasoodsa aastaaja (talve), valmiku, muna või röövikuna talvituvaid liblikaid on vähem. Liblikad ja liblikamargid Tallinna Botaanikaaias Värvikirevuse ja vormirikkuse tõttu on liblikad maailmas kõige paremini tuntud putukad.
See tunnus ilmneb mitte ainult ujuvatel, vaid ka vormidel, kes elavad mere põhjas ja liiguvad edasi roomates nagu teisedki teod. Mis puutub silmadesse, siis kuigi nad on enamikul tagalõpusestel olemas, on nad neil tigudel teisejärgulise tähtsusega ja tavaliselt nahaga kaetud. Tagalõpuseste hulgas leidub nii taimetoidulisi kui ka röövloomi. Enamikul on hõõrel hästi arenenud, kuid mõnedel on suu varustatud peale selle veel ogakeste ringiga. Peaaegu kõik tagalõpuseste alamklassi esindajad elutsevad meredes. Nende levik haarab ka maakera külmi meresid, kuigi enamik liike elab kas soojades või parasvöötme meredes. Osa tagalõpusesi elutseb liivasel või mudasel merepõhjal, kusjuures mõned elavad madalas vees, nii et mõõna ajal võib neid leida vahetult veepiiril vetikatihnikutes. Mõned bentilised liigid võivad siiski arenenud uimede abil tõusta põhjast kõrgemale ja läbida ujudes väikesi vahemaid
annaabi.ee 
