seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. · Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. · Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). · Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et
iseloomustust. Kui me ütleme ,,lind" ja ,,imetaja", siis kujutame endale otsekohe ette esimesel juhul tiibadega ja teisel juhul neljajalgset looma. Ent kala kohta võib öelda üksnes seda, et ta elab vees, tema kehakuju on aga hämmastavalt mitmekesine. Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. Teised torpeedolaadsed kalad- väärislõhed, makerllased- on samuti suurepäerased ujujad. Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). Pilt 1. Ogahai ehk merikoger
Näiteks võib hai paadiservalt vees sulistavat kätt või jalga pidada kalaks ja selle ära krahmata. Inimesele ohtlikke haisid elab kõige rohkem troopilistes meredes. Hai suus on mitmes reas kuni 400 nõelteravat hammast. Mõne hai hambad on kolm- või kuusnurksed, mille servad lõikavad nagu habemenuga. Kui hai hambad ära kuluvad, kasvavad nende asemele uued. Heeringhai on 3 - 4 m pikk. Ta esineb peaaegu kõikides meredes. Mustas meres eluneb meetripikkune kahjutu ogahai. 5 - 8 m pikkune on polaarhai. Neid haisid püütakse, sest liha kõlbab süüa, maksast saab vitamiinirikast rasva ja nahka kasutatakse mitmesuguste esemete valmistamiseks. Haide nahk on kaetud tillukeste hammastega, seetõttu tarvitatakse nahka nagu liivapaberit kallihinnalise puidu poleerimiseks. Peadest, uimedest ja sabast keedetakse liimi. Kõik haid ei ole inimesele ohtlikud. Ohtlike haide hulka kuulub alla 50 liigi. Vaalhaid kirjeldavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
