sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11.Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormooni d). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsio oni. Valgud Valgud ehk proteiinid – biopolümeerid, mis koosnevad aminohappejääkidest.
10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15. Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad ensüümid. 16. DNA molekulile ainuomast teist järku struktuuri nimetatakse biheeliksiks. 17. Organismis sünteesitud ogaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tselluloosi ja kitiini koostisse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks (adrenaliin, suguhormoonid). 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energeetilist ja kaitse funktsiooni. 21. AIDSi põhjustab HI viirus. 22
Mulla pinnal tekib õhuke jääkiht, mis „kasvab“ altpoolt, muld paisub ja taim kerkib ja juured rebitakse katki. Päeval jää sulab, muld vajub kokku. Lõpuks rebitakse taimejuured katki. Kahjustuvad eelkõige nõrkade, pinnalähedase juurestikuga noored taimed. b. Vesi Vee puudus või liig on sagedased põhjused taimede stressi tekkimisel. Liigvee korral mullas tekib anaeroobne keskkond ning taimejuurte hingamine on takistatud. Seetõttu eritab taim mulda rohkesti ogaanilisi happeid ja CO2, mis omakorda nõrgendavad juurestiku arengut. Füsioloogiline kuivus on probleemiks igihaljastel taimedel. Talve lõpus, kevade alguses päike paistab intensiivselt ning soojendab taime maapealset osa ning taimest aurustub intensiivselt vesi. Samas muld on külmunud ning taim ei saa vett kätte ning taime maapealsed osad kuivavad. c) Keskkonnatingimustest võivad stressifaktoriteks olla veel: Ebasobivad valguse, hapniku ja mullastikutingimused;
annaabi.ee 
