· värvid peavad kuivama · ei saa trükkida millegile muule peale paberi( kui metalli mitte arvestada ) · trükikvaliteet sõltub väga palju trükkali kvalifikatsioonist · peab jälgima värvi densiteeti · palju kemikaale Digitrüki puudused võrreldes offsetrükiga: · Kiirus on suhteliselt aeglane · Metamerismi probleem ja värvide muutumine aja jooksul kiiremini. · Teatud tiraazidest alates on trükitarvikud kallimad, kui ofsettrüki puhul · Offsettrüki kvaliteet on parem · vähem Digitrüki plussid võrreldes offsetrükiga: · Võrreldes offsettrükiga on digitaaltrükk operatiivsem. Puudub vajadus trükivormide valmistamiseks · Tunduvalt väheneb trükiks vajalik paberikulu, kuna digitaaltrükis puudub vajadus trükivormide sissevõtmiseks · Töötada digitaaltrükimasinatel on tunduvalt lihtsam ofsettrükimasinatega võrreldes. Trükkija ei vaja kõrget kvalifikatsiooni
Kus on see kõige rohkem levinud? jugatrükk 33. Rastergraafika üldine iseloomustus 34. Mille alusel valitakse rastritihedus (LPI) Rastritihedus Mida rohkem on ühel pinnaühikul rastripunkte, seda loomulikuma ja täpsemana paistab pilt. Seega võiks arvata, et mida tihedam raster, seda parem. Erinevad trükitehnoloogiad ning trükitavad materjalid ei võimalda kahjuks väga tihedate rastrite kasutamist. Näiteks saab ofsettrüki puhul kasutada palju tihedamat rastrit kui serigraafias ehk siiditrükis. Ofsettrüki puhul sõltub rastripunktide suurus trükipaberi kvaliteedist. Mida kvaliteetsem ja rohkem kaetud paber, seda väiksemaid rastripunkte saab kasutada. Trükirastri mõõtühikuks on l/cm (lines per cm), mis kirjeldab mitu rastrijoont trükitakse 1 sentimeetri kohta või lpi (lines per inch), mis kirjeldab mitu rastrijoont trükitakse 1 tolli kohta. Kehvema kvaliteediga
See järel kogutakse kokku kõik trükised ja pakitakse. Kasutatav tarkvara ja seadmed Trükifaili ette valmistamiseks ja kontrollimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid programme näiteks Adobe Illustraator, Adobe InDesign, Adobe Photoshop, Adobe Acrobat. Enne poognamontaaži ja plaadifailide tegemist tuleb veenduda, et PDF-id, mida trükkimiseks kasutatakse, vastaksid trükikoja nõudmistele ehk PDF ofsettrükistandarditele. Peamised nõudmised ofsettrüki pdfidele on resolutsioon soovitatavalt 200- 300 dpi, värviruum peab reeglina olema CMYKis ja ICC profiile ei tohi olla kaasa pandud, fondid peavad olema täielikult kaasa pandud, ületrükk (overprint) peab tavaliselt olema mustadele tekstidele ja objektidele seatud overprint, rijuhtudel ka mustadel tekstidel ning objektidel võetakse overprint maha, eksportimisel saadud PDF-id peavad olema tehtud õigete seadetega, Lõikevaru (bleed) peab
DISPERSIOONVÄRV PABERILE TRÜKKIMISEKS JA SÜNTEESKANGALE SIIRDAMISEKS vesi 43 ml Oksüdeerija (Ludigol, Lamesol, Precomol) 1g Dispersioonvärv (Dianix SE) pulbrit 6 g vedelat 4x rohkem Paksendaja (n. Precogel 4 %) 50 g Kokku 100g Värv trükitakse või maalitakse siirdetrüki paberile. Sobib ka õhuke, siledapindne näiteks ofsettrüki või ka printeripaber. Pärast värvi kuivamist siirdatakse kujutis sünteeskiulisele kangale triikraua või kuumpressi abil. Lisaks sobivale temperatuurile ja ajale on olutine tugev surve. SIIRDAMISE TEMPERATUUR JA AEG: PES 200-210ºC, 60-20 sekundit, vajadusel võib aega pikendada. DISPERSIOONVÄRVID 1920-1930 aastatel leiutati esimesed tehiskiud. Kuna nende niiskusimavus on väike, oli kiu värvimine raske. Selleks vajati uusi värve ning värvimenetlusi