- Millised on Maa kui planeedi parameetrid? - Mis vahe on asteroidil ja komeedil? - Miks on meteoriidid tähtsad geoloogilises mõttes? - Mida märgivad Kuul heledad ja tumedad laigud? - Võrdle Kuu ja Maa vanust Laamtektoonika: - Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse - Kas Vaikne ookean on passiivsete või aktiivsete äärtega? - Millised murrangutüübid on iseloomulikud ookeani keskahelikele? - Mis on ofioliidid ja kus nad esinevad? - Kuidas moodustuvad atollid? - Miks on süvameresetted peamiselt ränimudad? - Mis on turbitiidid? Mudavoolud mandrinõlvalt mandrijalamile - Mis on iseloomulik aktiivsele ookeani äärele? - Millise geoloogilise protsessiga on seotud vulkaanilised saarkaared? - Mis viitab mandrite triivile? Kuumad täpid: - Mida märgib kuumade täppide esinemine? - Kuidas kasvab kuuma täpi joonelise ahelike vanus laama liikumise suhtes?
- Nimeta ookeanipõhja geomorfoloogilisi provintse o Keskahelik ookeaniline riftiahelik o Süvaookeani nõgu abüssaalne tasandik o Mandriline vöönd (ookeani äär) - Kas Vaikne ookean on passiivsete või aktiivsete äärtega? aktiivsete - Millised murrangutüübid on iseloomulikud ookeani keskahelikele? transformmurrangud - Mis on ofioliidid ja kus nad esinevad? Ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid. Leitakse akreatsioonikiilust - Kuidas moodustuvad atollid? Atollid tekivad tavaliselt vulkaanilisi saari kaarena ümbritseva rifina. Vulkaanilise tegevuse lakates hakkab saar peamiselt erosiooni, aga ka vulkaanilise materjali jahtumise ja sellest tuleneva kokkutõmbumise tõttu vajuma. Korallid aga peavad vajumise tempoga sammu
San andreas ka maapinnal osalt. Maateaduste alused I (26.sept) Keskahelike läheduses on ookeanipõhi basaltne, aga sellest eemaldudes hakkab peale kogunema settekiht. Selle all asuvad padilaavad (kuni 1km) ja nende all püstdaikid, mille all omakorda gabrod, mis toetuvad juba vahevööle. Moho piir, maakoore piir vahevööga, lainete liikumise kiirus muutub kiiresti. Laava toob keskahelikes maapinnale ka laavasse sattunud süvakivimite kristalle. Ofioliidid ookeanipõhjalt subduktsiooni käigus maha kooritud kivimkompleksid. Esinevad kas akretsioonikiilust, või isegi tektoonilise kattena mandrilise koore peal. Akretsioonikiil on struktuurgeoloogiliselt tektooniliste katete mosaiik. Omaani mägismaa: 550km pikk, 150km lai Omaani ofioliidid Ookeanilise litosfääri ringkäik on toimunud umbes 2mrd aastat. Süvaookeani põhi. Abüssaalne tasandik. Eskmiselt 4-5km sügaval. Ookeanipõhja sügavus suureneb keskahelikust eemaldudes.
Süvaookeani nõgu- abüssaalne tasandik: vulkaanilised mäed, joonelised vulkaanilised ahelikud, vulkaanilised platood 3. Mandriline vöönd(ookeani äär) Passiivne: self, mandrinõlv, mandrijalam Aktiivne: lisalt selfile jt ookeanisüvik+vulkaaniline saarkaar või vulkaaniline mandriäär(kurdmäestik) harva ka transformmurrang 95. Aktiivne ookeaniäär, selle peamised tüübid. 96. Ookeanisüvik, subduktsioonivöönd, akretsioonikiil, melanzinõgu. 97. Ofioliidid ja terreinid (võõrplokid) Ofioloofid: ookeanipõhjalt subduktsioonil maha kooritud kivimkompleksid, leitakse akretsiooniskillust. 98. Wilsoni tsükkel- hiidmandrite lagunemise-tekkismise protsessis ilmuvad-kaovad mandritevahelised ookeanibasseinid. 21 99. Wilsoni tsükkel e superkontinentide tsükkel. Maa ajaloos on mitu korda tsükliliselt vaheldunud mandrite lõhenemise ja hajumise ning nende ühtekoondumise staadiumid
annaabi.ee 
