Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil vaid kõige ägedamat vastupanu, kuna " talupoegade vabanemise juubelipidu peab olema solvav saksa aadlile." Pikka aega rändas loa taotlus Liivimaa kindralkuberneri ja siseministeeriumi vahet. Alles 9. veebruaril 1869, kui laulupeoni oli jäänud neli kuud, saabus luba. See anti tingimusel, et pidustused tuleb pidada "mõningate võimalike korratuste vältimiseks" ülikooli õppetöö vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee
olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. (4) 2.1 Luba Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil vaid kõige ägedamat vastupanu, kuna " talupoegade vabanemise juubelipidu peab olema solvav saksa aadlile." (4) Pikka aega rändas loa taotlus Liivimaa kindralkuberneri ja siseministeeriumi vahet. Alles 9. veebruaril 1869, kui laulupeoni oli jäänud neli kuud, saabus luba. See anti tingimusel, et pidustused tuleb pidada "mõningate võimalike korratuste vältimiseks" ülikooli õppetöö vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee
Luba Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses, et suure ülesandega õigeaegselt toime tulla. Ametlikult taotleti luba Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aastapäeva tänulaulupeo korraldamiseks. Kuid peatse loasaamise asemel arenes ligi kaheaastane äge võitlus baltisakslaste intriigide ja tsaaririigi bürokraatia vastu. Laulupeo korraldamise ettepanek äratas Liivimaa kuberneril A. G. Fr. V. Oettingenil vaid kõige ägedamat vastupanu, kuna " talupoegade vabanemise juubelipidu peab olema solvav saksa aadlile." Pikka aega rändas loa taotlus Liivimaa kindralkuberneri ja siseministeeriumi vahet. Alles 9. veebruaril 1869, kui laulupeoni oli jäänud neli kuud, saabus luba. See anti tingimusel, et pidustused tuleb pidada "mõningate võimalike korratuste vältimiseks" ülikooli õppetöö vaheajal. Kui ametlik luba oli saadud, valis "Vanemuise" seltsi eestseisus laulupeo komitee. See