Kõigil olid alati esiplaanil oma huvid ja kasu. Igaüks püüdis oma olukorda tema käsutuses olnud vahenditega parandada. Samas pidi igaüks reaalsele maailmale kohaselt arvestama mitmesuguste piirangutega oma huvide realiseerimisel Indiviidid maksimeerivad oma kasu kõrvaltingimuste/kitsenduste piires Eelkõige peetakse indiviididena silmas füüsilisi, ülekantud tähenduses ka kollektiivseid isikuid (pered, ettevõtted ja isegi riigid). Lähtutakse homo oeconomicuse mudelist, kel on silme ees enda ja ainult enda huvid/kasu. Mudeli õigsus versus otstarbekus? Aatom keemias ja füüsika. Kõrvaltingimusi vaadeldakse siin etteantuna, millega indiviidil jääb üle üksnes kohanduda. Nappus: Ei ole olemas ühiskondlikku nappust. Küll aga kogevad indiviidid sageli, et nende käsutuses olevad vahendid materiaalsed ja rahalised ressursid, aeg, teadmine, individuaalsed võimed (inimkapital), mida saaks kasutada oma eesmärkide saavutamiseks, on napid.
Kanti fenomen. Kuid erinevalt Kantist, kes väitis, et ,,ding an sich" ei ole mõistuslikult kujuteldav, leiab Schopenhauer, et kuigi me tahet ei näe, võime vaadelda tema realisatsiooni kõiges, sh. representatsioonis, kuna kogu maailm põhineb tahtel. Tahte kõikeläbivuse näitamisega juhatas Schopenhauer teeotsale muuhulgas nii Fr. Nietzche kui S. Freudi, kellest mõlemast juttu tuleb. Tundub, et kui Hegeli õpetus raamis homo oeconomicuse individualismi üleüldise maailmapildiga, siis Schopenhauer kuulutas ette juba uue inimtüübi sündi. 7 Sõnadelt tegudele Kuid ajal, mil Euroopa sõjatiines õhus hulkus ringi revolutsioonitont, ei suutnud paljud filosoofid sünteesi ootuses pelgalt pealtvaatajaks jääda. Suurim neist on kahtlemata dialektilise materialismi õpetuse rajaja Karl Marx, keda võib Hegeli mantlipärijaks pidada.4
makroökonoomilised seosed ise on sageli tuletatud mikroökonoomikast. Teoreetilise kontseptsiooni loomisel jääb kõrvale osa uurija poolt ebaoluliseks peetavaid üksikasju. Mis just, see sõltub lisaks kõigele muule ka teoreetiku isiklikest tõekspidamistest. Teatud valdkonnale ja seostele keskendudes tehakse hulk eeldusi ja lihtsustusi. Üks majandusteoorias kasutatav eeldus on homo oeconomicuse inimtüüp: majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalsed, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud, tundetud, reklaamist ja muudest psühholoogilistest mõjuritest mitte mõjutatavad inimesed Mikroökonoomika lähtepunktiks on üksik majandussubjekt oma kõikvõimalike otsustustega. Üksikotsustustest tulenevad majandussubjektide vastastikused suhted, nende seaduspärasuste selgitamise alusel on võimalik tuletada majandusprotsesside kulgemise üldised seaduspärasused