- näidend põhineb Teeba müütidel, mille aineks on Kadmose suguvõsa häving väärtegude pärast. Zeus, Jupiter (äkiline, õiglane, liiderlik). Kükloop-vanakreeka hiigelolend ühe silmaga lauba keskel. Kentaurid mütoloogia tegevus, kel oli hobuse kere ent mehe ülakeha ja pea. Sireen-lauluga meremehi hukutav nümf. Faiaagid müütiline rahvas eeposest O. Faun metsvaim. Amatsoonid naissõdalased. Vanarooma periood: 3saj eKr 5saj pKr Aeneis samad sündmused mis Odysseias, aga teine vaatenurk, dramaatiliste stseenide kiire vaheldumine ja ägedate tunnete põimimine, sündmuste põhimotiiviks on armastus. Plautus populaarne draamakirjanik. Caesar silmapaistev kõnemees, kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Cicero suurim rooma kõnemees, riigitegelane ja kirjanik. Vergilius ülistatuim luuletaja. Ovidius tuntuim eleegik. Miim
tema poeg, võitleb ka nende leeris). Troojalaste poolt võitlev Aphrodite on küllaltki nõrk, nt saab Athenalt lüüa ja üks inimkangelane haavab ka teda (nagu Ares saab peksa..). Templikohtades on tal tiitlid nagu relvastatud, võidu tooja vägedele , väejuht, areslik Aphrodite. Ta seondub tugevalt ka Hephaistosega. Odysseia järgi oli Hephaistos Aphrodite abikaasa. Iiliases oli Hephaistose naine Aglaia, kes oli üks kolmest graatsiast. Odysseias oli ka see Aresega petmise lugu. Ares ja Hephaistos on konkurendid Aphrodite ümber. Nende kahe seos on nähtav ka kultuspaikades. Nt Küprosel, on näha et Aphrodite pühamu kuulub ühte sepikojaga. Pygmalion (kääbusmees) on sepp-meistrimees vb ka valitseja. Tema armus Aphrodite kujusse või tegi ilusa kuju Galatea. Aphrodite puhus sellele elu sisse, need abiellusid ja rajasid Aphrodite kultuse. Nad on kultuslikult seotud ka Lemnose saarel
seksuaalsus, karistus mingi teo eest , toovad kaasa repressioonid. See on tegelikult individuaalsuse piiramine. Kuid võim on ka produktiivne, sest 18. saj seksuaal kasvatus, mis pani vanemad jälgima lapsi, muutis lapsed veelgi uudishimulikemaks ja nad avastasid ennast enam kui oleksid teada saanud ilma keelava käsuta. ? Foucault, Michel 1993 Keel lõpmatuseni Vikerkaar 3/ 32 47 Räägib legendi Odüsseusest, kes kuuleb lugu oma seiklustest Odysseias. Odüsseus kuuleb keele vahendusel nagu ise enda jutustust, kuid Foucault nimetab sellist jutustust keele topeldamiseks. Keel topeldab enda, tekitades tühja ruumi enda ja selle inimese vahele, kellest ta räägib ja kes võib juba ammu surnud olla. Borgesel on lugu surmamõistetud kirjanikust, kelle le jumal annab mahalaskmise hetkel ühe eluaasta juurde, et ta saaks lõpetada alustatud teose; see teos on üks näide, kus nimme kõiki asju kaks korda korratakse, nii, et lõpp
annaabi.ee 
