Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"odustasid" - 3 õppematerjali

Ajalugu Vana-Rooma
5
docx

Ajalugu Vana-Rooma

Kaks k õrge mat magistraati olid konsulid sisuliselt pea ministrid aga ka kõrge mad sõjaväejuhid. Milliseid funktsioone täitsid : Preetorid Tsensorid Kvestorid Rahvatribuunid Diktaator valiti senati poolt, suure kriisi m o m endil 07.10 Rooma impeerium ja selle valitsemine Juba teise sajandi keskpaigast saab rääkida Roo mast rääkida kui i mpeeriumist. Impeeriumi keskuseks kujunes m õistagi Roo ma linn. Allutatud alades väljas pool apenniini poolsaart m o odustasid roo mlased provintse , iga provintsi e es otsas seisis asehaldur, kes vastutas otseselt või mukeskuse e est. Asehalduri ülesanne, 1) maksude kogu mine 2)s õjavägede juhtimine. Territooriumi suurenedes tekkis provintse aina juurde. Alistatud rahvaste kultuuri ei sekutud. Kohalike ülikuid kasutati tihti ka valitsejatena. Provintsid pidid korralikult makes tasuma ja pidid ole ma lojaalsed. (jaga ja valitse) Vabariikliku korra kriis

Ajalugu → Kreeka kultuur
6 allalaadimist
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE
3
docx

EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE

vabariigi ise majandamise ideed, rahvuslippu ja e esti kelle kuulutamist riigike eleks. Kuid ühiskonnaareng o väljunud juba nende kontrolli alt. EKP tegevus ja ühiskonnas laienev rahvuslik eneseteadvus p õhjustasid o makorda impeeriumi m e elsete j õudude koondumise. 1988. aasta suvel m o odustasid suurte üleliiduliste teh juhid Eesti NSV T öötajate Internatsionaalse Liiku mise (Interliiku mine ) ning sügisel T öö kollektiivide Ühendnõukogu. Nende organisatsioonide i mpe eriumi lahutamatuks osaks. Terava kriitika alla v õ eti koostatavad kelle ja kodakondsusseadused. Nendel j õududel oli Kre mli v õi muladviku vaname elsete toetu SUVERÄÄNSUSDEKLARATSIOON 1988

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad, n õtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod il me kad. Reljeef hakkab üha rohke m asendu ma vabaplastikaga. Siiski m õ eldud e elkõige e estpoolt vaatamiseks. Sagedamini kujutatud piiblistseenid ja ­tegelased: a) Vii mne kohtupäev b) Neitsi Maarja Kristuslapse ga (Spoos) c ) Neitsi Maarja Kristuse surnukehaga (Pietà) d) Kristuse kannatuslood. Skulptuuride paigutuses oli kindel kord ja sise mine loogika. Skulptuurid m o odustasid ühtse terviku kirikuhoone ga. Ornamentikas olid ka uuendused v õrreldes ro maani stiiliga: lihtsustatud akantuslehe ase m ele tulid värsked, looduslähedased taime m otiivid * nn Külastusgrupp Rei msi katedraali peaportaali palestikus * Ba mbergi katedraalis Saksa maal ka väga kuulus Külastusgrupi m otiiv * Strassburgi katedraalis kiriku ja sünagoogi allegoorilised figuurid * Magdeburgi too mkirikus Saksa maal tarkade ja rumalate neitsite figuurid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
127 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun