aasta detsembris. Ehitajaks restaureerimisfirma OÜ Rändmeister. Rahastamine toimub riikliku programmi "Pühakodade säilimine ja areng" kaudu. Video Järva-Peetri kirikust leiab internetist aadressil: http://toru.ee/view/55e3f9186de5 5 1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED Kiriku aias leidub salapärane kivist rõngasrist kahe talupoja nimega. Tavapäraselt talupoegi kirikuaeda, sakste vahele ei maetud. Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud 6 Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud kultuurimälestisena. Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006. aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele.
4 “Pühakodade säilimine ja areng” kaudu. Video Järva-Peetri kirikust leiab internetist aadressil: http://toru.ee/view/55e3f9186de5 5 1.3 JÄRVA-PEETRI KIRIKU AED Kiriku aias leidub salapärane kivist rõngasrist kahe talupoja nimega. Tavapäraselt talupoegi kirikuaeda, sakste vahele ei maetud. Aga Odrese Andres ja Andrese Mart on selle au millegipoolest ära teeninud Kirikuaias avati 1928.a. Vabadussõja mälestussammas, mis nõukogude võimu poolt osaliselt hävitati. 1995. aastal ausammas taasavati. Vabadussõja mälestussammas on registreeritud kultuurimälestisena. Kareda Vallavalitsuse initsiatiivil avati kirikus 2006. aastal mälestustahvel Peetri kihelkonna Vabaduse Risti kavaleridele. Kirikuaias asub Beermanni nimeline lipuväljak ja Beermannide perekonna hauaplats.
Laiendati parki maastikupargiga jõeluhal ja 1800-1803 heinamaal, kus on praegu koolitee. Istutati kastaniallee. Valitsejamaja oli aga 1833. a. kaardil veel väiksem kui see on praegu. Väravamajakesi kaardil ei ole. Klassitsistlik ümberehituse periood Üpruse järgi. Peahoonele lisati tiibrisaliidid ja sammastega portikus. Tehti illusionistlikud seina- ja u1820 laemaalingud kodukabelisse. /Üprus 1956, lk 22/ Odrese järgi istutati mõisaümbruse puud 1835. aastal. Viimane, eklektiline (neogootika) ümberehitusperiood. Mõisa park kujundati ümber romantiliseks inglise stiilis pargiks. Carl 1850-1890 Magnus Stenbock'i (teine CMS) ehk Apa aeg. Hull krahv Erik Stenbock oli mõisa omanik aastail 1885-95, elas Kolgas 1885-87. 9 Kinkekiri Pontus De la Gardie'le. 1581. aasta 6
annaabi.ee 
