veebruar) küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust- külma selgroo murdumist. Seepärast küpsetati sea selgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Küpsetati saia. Küünlapäev oli naiste püha. Joodi küünlapuna- kõrvetatud suhkruga punaseks värvitud viina. Söödi ära viimased jõulutoidud. Kõige olulistemaks toitudeks oli aga: hapukapsasupp seapeaga, hapukapsasupp põldubadega, ahjuliha, keedetud seakülg, searibi küpsetatud kartulipudruga, odratangupuder ning kruubipuder sealihaga. Ka see tähtpäev on jäänud ,,kaugeks" ning ei peeta kinni vana-aja traditsioonilistest söökidest. Vastlapäev- (liikuv püha, vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini) söömisega ei võidud vastlakommete järgi pimeda peale jääda. Enne õhtusööki mindi kindlasti sauna. Traditsiooniliseks vastlapäeva toiduks olid seajalad herne-, oa- või läätseleemega. Loodeti, et seajalgade söömine teeb sööjad
Seakõrvad Hapukapsad Töö keelud: Tööd ei tehtud, eriti ketramine oli keelatud 25. jaanuar- paavlipäev Apostel Pauluse mälestuspäev Pragu tuleb meresse kõrs hakkab lund vihkama Kombed: Putukate hävimine ja tõrjumine VEEBRUAR (küünlakuu, radokuu) 2.veebruar- küünlapäev: naistepüha Kombed: Lõpetas pika pühade perioodi Küünalde pühitsemine Söök/Jook: Odratangupuder Seapea, külg, jalad Töö keelud: Ketramiskeeld 9. veebruar- luuvalupäev Pühak Apolloonia mälestuspäev Kombed: Võib kauem magada Töö keelud: Ei tohi füüsilist tööd teha 14. veebruar- valentinipäev Jumalanna Juno Kombed: Armastajate, reisijate kaitsepüha Linnud hakkavad endale paarilist otsima Söök/Jook: Shokolaad 22
Siis kulus ka seisnud tahket leiba vähem. Värsket pehmet leiba sai ainult pühade ja pidude ajal. [] Kindlaks oli kujunenud ka päevane peatoidu rütmiline vaheldumine, mis paikkonniti kõrvalekalletega oli üle Eesti üsna ühetaoline. Kahel päeval nädalas, tavaliselt kolmapäeva ja laupäeva õhtul keedeti putru. Esmaspäeval, teisipäeval ja reedel oli söögiks herne-, oa- või läätseleem. Vaheldust tõid toiduks kasutatavad ained odratangupuder ja jahupuder, leemele pandi sisse erinevaid lisandeid ja suvel sai kasutada rohkem piima. [] 7 Põhilised lauanõud olid pärnast, haavast või sanglepast treitud kausid. Puder, leem ja kört pandi lauale suure kausiga, millest söödi puulusikaga. Pudru keskele tehti silm, kuhu pandi kaste. Ida-Eestis oli kasutusel kupuliud, mille keskossa oli treitud väiksem kauss kastme jaoks
Riis Riisipuder 30-50 min sõmer 2,1 28 2,8 tihke 3,7 45 4,5 Nisukruubid Kruubipuder 2-3 tundi sõmer 2,4 30 3 tihke 3,7 45 4,5 Odratangud Odratangupuder 45-60 min sõmer 2,4 30 3 tihke 3,7 45 4,5 Kaeratangud Kaeratangupuder 45-60 min tihke 3,2 40 4 vedel 3,7 45 4,5 Kaerahelbed Kaerahelbepuder 10-15 min
annaabi.ee 
