uurimiseks. Mihkel Kask (dotsent) sai tuntuks tervishoiu populariseerijana mh ka raadio kaudu. Prof. Aadu Lüüsi (1878-1967) tegeles pediaatria juurutamise, aga ka lastekaitse korraldamisega Eestis. Ülikooli juurde loodi lastekliinik 1922. aastal. Kahe maailmasõja vahelise Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna teaduslik tase ei olnud kiitaväärt, aga said avatukus uued instituudid ja õppetoolid (bakterioloogia, neuroloogia, füüsikalised ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-, nina- ja kurguhaigused jne). Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi: 1) Närvikliinik ja neuroloogiakateeder (prof. L. Puusepa), 2)füsioloogia (M. Tiitso) 3)farmakoloogia (G. Barkan) õppetool. Alexander Lipschütz, Alfred Fleisch ja Maks Tiitso täiustasid füsioloogilise elutegevuse uurimiseks vajalikke aparaate
haosade proportsioone, tunnuste seoseid (korrelatsioone) ja seaduspärasusi. üld- a peamised uurimismetoodikad on antropomeetria ja antroposkoopia, rakenda- takse ka fotograafiat. Traditsioonilised harud on: • antropogenees, • paleo-a, • somatoloogia, • rassiteadus, • . . . aga ka dermatoglüüfika, • antropoloogiline odontoloogia (hambauurimine), • seroloogia (vererühmade uurimine) • primatoloogia (võrdlus teistega) Eri-a-d on meditsiiniline, ealine (pedagoogiline), spordi- ja tööstus-a. A tekkis iseseisva teadusena 19.saj keskel, rajajaks peetakse P. Brocad. [1] Tänapäeval on A mõiste laienenud, eeltoodud kirjeldus sobib rohkem füüsilisele antropoloogiale. Jane Goodall tegeles shimpnsidega ja näitas, et nende pojad õpivad vanematelt
tagasihoidlik võimekus nii kultuurilises kui majanduslikus sfääris. See käib ka Arstiteaduskonna kohta, millel nt sageli olid (teoreetiliste) õppetoolide assistentide kohad raha- või inimeste puudusel täitmata. Samas suudeti Tartus muu maailma arengutega sammu pidada tunnistuseks sellest on uute instituutide ja õppetoolide avamine (bakterioloogia, neuroloogia, füüsikalised ravimeetodid, röntgenoloogia, ortopeedia, odontoloogia, kõrva-, nina- ja kurguhaigused jne). Tartut 1933. aastal külastanud Rockefeller Foundation'i ametnik kirjutab oma aruandes, et arstiteaduskonnas on kolm arvestatavat õppetooli, kus tehakse fundamentaalteadusi. Need on lisaks prof. L. Puusepa juhitavale närvikliinikule ja neuroloogiakateedrile, füsioloogia (M. Tiitso) ja farmakoloogia (G. Barkan) õppetoolid. Niisiis jätkus ka iseseisvas Eestis juba 19. sajandil Tartule kuulsust toonud füsioloogia- ja farmakoloogia-koolkondade edu
annaabi.ee 
