ühtlustatud tarbijahinnaindeks. Iga kuu registreerivad riiklikud statistikaametid ühtlustatud meetodite alusel laia valiku toodete ja teenuste tarbijahinnad, mis kajastavad riigi leibkonna lõplikke tarbimiskulusid. Inflatsiooni ulatuse järgi eristatakse roomavat, galopeerivat ja hüperinflatsiooni. Rooman inflatsioon on mõneprotsendiline pidev hinnatõus ning selle puhul tuuakse kõrvuti negatiivsete külgedega välja ka positiivne mõju, milleks on see, et rahaühiku mõõdukal odavnemisel on kahjulik hoida sääste sularahana või madala intressimääraga hoiusena ning see soodustab investeerimist. Galopeeriva ja hüperinflatsiooni puhul on hinnatõus ulatuslikum kui roomava inflatsiooni korral. Samal ajal pole erinevatel autoritel üksmeelt selles osas, millise tasemega inflatsiooni lugeda ühe või teise liigi alla. Galopeerivale inflatsioonile on omane ka puhanguline iseloom, mille põhjuseks on hinnatõusu pidurdamiseks sageli
käsikirjaga otsus kehtestada Eesti krooni kursiks 0,125 Saksa marka ehk 1 Saksa mark võrdsustati 8 Eesti krooniga. Fikseeritud kursi kinnitas parlament. Rahareformi käigus devalveeriti kroon oluliselt üle, see tähendab, et Eesti krooni kurss määrati tegelikult allapool tema reaalset väärtust. Selle eesmärgiks oli soodustada eksporti ja takistada importi, sest Eestil puudus muu turukaitse. Import muutus kalliks, kallid ressursid sunnivad kokkuhoiule. Eksporttoodangu odavnemisel suurenes Eesti tootjate konkurentsivõime välismaal ja ekspordi kasvu kaudu suureneks valuuta sissevool Eestisse. 9 20. juunist 22. juunini 1992. aastal toimus Eesti Vabariigi rahareform. Eesti rahareformi korraldamise otsesed kulud olid 44,987 miljonit krooni, millest lõviosa 42,661 miljonit moodustas kroonide trükkimine nii Ameerikas kui Inglismaal. Tagantjärele peeti nii kodu- kui
Saksa mark võrdsustati 8 Eesti krooniga. Fikseeritud kursi kinnitas parlament. Rahareformi käigus devalveeriti kroon oluliselt üle, s.t. et Eesti krooni kurss määrati tegelikult allapool tema reaalset väärtust. Selle eesmärgiks oli soodustada eksporti ja 12 takistada importi, sest Eestil puudus muu turukaitse. Import muutus kalliks, kallid ressursid sunnivad kokkuhoiule. Eksporttoodangu odavnemisel suurenes Eesti tootjate konkurentsivõime välismaal ja ekspordi kasvu kaudu suureneks valuuta sissevool Eestisse. 20. juunist 22. juunini 1992. aastal toimus Eesti Vabariigi rahareform. Eesti rahareformi korraldamise otsesed kulud olid 44,987 miljonit krooni, millest lõviosa 42,661 miljonit moodustas kroonide trükkimine nii Ameerikas kui Inglismaal. Tagantjärele peeti nii kodu- kui välismaal Eesti rahareformi üldiselt õnnestunuks, kuid
annaabi.ee 
