sisaldavad erineval määral väärtuslikke eererlikke õlisid. Püparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Piparmündi eeterlikud õlid sisaldavad umbes 50% mentooli, mentooni pineeni ja limoneeni. Laiemalt on levinud kaks piparmündi vormi: mustal piparmündil on puna tumelillakad varred ja kuni 6cm pikkuded lehed, valge piparmünt on heledam roheline ja kuni 7,5cm pikkuste lehtedega. Piparmünt on rohkete maa-aluste võsunditega ja kandiliste, tihedalt lehistunud vartega. Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus. Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest. Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim, kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga.
20 S. SOOMUSLOOMALISED Kõvade sarvjate plaatidega kaetud loomad, kes end ohu korral kerasse tõmbavad. Soomused toimivad nii kaitse kui maskeeringuna. Hammaste ehitus samane toruhambalistega. Varustatud samuti tugevate küünistega. Toituvad sipelgatest ja termiitidest. N. puis-soomusloom. S. KISKJALISED Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks. Iseloomulikud on tugevad odakujulised silmahambad ehk kihvad. Kiskjaliste saagipüüdmisviisid on erinevad. Sgk Koerlased -sale kehaehitus, pikad jalad ja pikk kohev saba. Suure vastupidavusega. Küünised on lühikesed ja nürid ning pole sissetõmmatavad. Saaki jälitavad lõhna järgi. N. koer, hunt, šaakal, rebane, koiott, kährik. Sgk Karulased - massiivne kehaehitus, paksud käpad ja lühike saba. Haistmine parem kui nägemine ja kuulmine. On rohkem taim- kui lihatoidulised. Pikad, mitte-sissetõmmatavd küünised. N
16.3.9.2.2.15. Selts: Soomusloomalised (Pholidota) Kõvade sarvjate plaatidega kaetud loomad, kes end ohu korral kerasse tõmbavad. Soomused toimivad nii kaitse kui maskeeringuna. Hammaste ehitus samane toruhambalistega. Varustatud samuti tugevate küünistega. Toituvad sipelgatest ja termiitidest. N. puis-soomusloom. 16.3.9.2.2.16. Selts: Kiskjalised (Carnivora) Hambad on arenenud saagi haaramiseks, kinnihoidmiseks ja rebimiseks. Iseloomulikud on tugevad odakujulised silmahambad ehk kihvad. Kiskjaliste saagipüüdmisviisid on erinevad. Sgk Koerlased -sale kehaehitus, pikad jalad ja pikk kohev saba. Suure vastupidavusega. Küünised on lühikesed ja nürid ning pole sissetõmmatavad. Saaki jälitavad lõhna järgi. N. koer, hunt, saakal, rebane, koiott, kährik. Sgk Karulased - massiivne kehaehitus, paksud käpad ja lühike saba. Haistmine parem kui nägemine ja kuulmine. On rohkem taim- kui lihatoidulised. Pikad, mitte-sissetõmmatavd küünised. N
annaabi.ee 
