nagu eespoll juba öeldud, kilbist kiivrist ja kaitserüüst. Sellele kõigele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut. Rüütlitel oli kohustus osutada oma isandale igal aastal teatud arv päevi sõjaväeteenust. Et relvastus kaalus palju, siis pidi rüütel pikema sõjakäigu jaoks muretsema endale mitu hobust ja kaasa võtma abilisi kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne. Keskmiselt oli abilisi kuus. Rüütel moodustas nendega koos ühe löögigrupi, mida nimetati odaks. Välilahinguks valisid rüütliväe juhid avara ja tasase maastiku. Võitlusse liiguti enamasti sirges joonrivis, sest ükski rüütel ei tahtnud, et keegi teine talle ,,kilbiks" osutuks. Iga rüütli saatjaskond tuli otse temaga taga, et vajadusel oma isandale appi tormata. Kaspar Kuldkepp 10 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL Tegelik lahingukäik
kohendada, siis tuleb sellest enne teatada ning sel juhul ei lähe see puudutusena kirja. 3 MALE AJALUGU Male eelkäijad Male on tõenäoliselt pärit India mängust tsaturangast, (sanskriti keeles "neli väeliiki" jalavägi, ratsavägi, elevandid ja sõjavankrid, mida vastavalt esindasid nupud, mis arenesid välja tänapäeva male etturiks, ratsuks, odaks ja vankriks) mis tekkis umbes 6. sajandil. Esimesed säilinud tõendid malest pärinevad umbes 600. aastast India naabruses olnud Sassaniidide impeeriumi aladelt, kus mängu tunti satrangi nime all. Satrangi mainitakse kolmes keskpärsiakeelses tekstis. Pärast seda, kui moslemid 63344 Pärsia vallutasid, levis mäng islamimaailma, kus seda kutsuti satrandziks (shatranj). Hispaania keeles sai shatranj-ist ajedrez, portugali keeles xadrez ja kreeka keeles zatrikion, kuid
), sest kuigi standartne suurus oli 5240 meest, ei olnud leegionid kunagi täies koosseisus. Iga standartne leegion koosnes 9 tavalisest ja ühest eliitkohordist ning 120 hobusemehest. Ratsavägi ei olnud eraldi üksus, vaid jagunes tsentuuriate vahel. Neid kasutati rohkem luureks kui võitluseks. Tavalised kohordid koosnesid 6 tsentuuriast ja eliitkohort (mida nimetati esimeseks kohordiks) 5 maniipulist. Eliitkohorti juhtis kõige vanem ja kogenum sõdur, keda kutsuti esimeseks odaks (centurio primus pilus). Tema oli ka vastutav vägede igapäevaelu juhtimise eest. Rännakrivis said tsentuuriod ratsutada hobuste seljas ja distsipliini hoidmiseks sõdureid ka sauaga peksta. Igas tsentuurios oli ka optiod, kes said tsentuuriodeks pärast eelmise tsentuurio surma või erruminekut. Kaks tsentuuriat moodustasid 1 maniipuli. 10 kontuberniat moodustasid 1 tsentuuria. 1 kontubernium koosnes 8 mehest. Leegioni juhtis legaat e. kindral, kes oli ümbritsetud 6 sõjatribuunist
annaabi.ee 
