Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. Vabariigi lõpp • Loodetud vabariigi taastamist ei saavutatud. • Võim läks jagamisele väejuht Antoniuse (idapoolsed alad) ja Caesari kasupoeg Octavianuse (läänepoolsed alad) vahel. • Antonius sõlmib liidu Egiptuses Kleopatraga, endise Caesari armastatu/armukesega. • Antonius teeb triumfi mitte Roomas vaid Aleksandrias, mis pahandab roomlaseid. • See on hea võimalus Octavianusel Rooma rahvas enda poolele meelitada. • Antonius ja Octavianus lähevad omavahel tülli ja puhkeb uus kodusõda. • Aktioni merelahingus Kreeka rannikul tekib murrang. Antoniuse laevastik saab lüüa ja Antnoius põgeneb Egiptusesse, kus nad koos Kleopatraga enesetapu teevad, et mitte vaenlase kätte langeda.. • Nüüd on kodusõjad lõppenud, kogu võim Octavianuse käes – vabariiklik kord saab lõplikult läbi – Octavianusest saab keiser nimega Augustus.
arusaamatul põhjusel (mõne allika kohaselt mäss, teiste järgi käskude valestimõistmine) tõmbus Antonius lahingust tagasi, purjetas avamerele Kleopatra laevadele järele ja saatis teda Egiptusesse. Antoniust informeeriti vale infoga, talle öeldi, et Kleopatra on surnud. Kuuldes uudisest otsustas Antonius teha enesetapu ning torkas endale mõõga rindu. Kleopatra mõistis, et Egiptuse troon on talle ja ta lastele kadunud. Et mitte lasta ennast Octavianusel uhkes võidurongkäigus Rooma viia, otsustas ta pigem surra. Kindlalt pole teada, kas surma põhjuseks on mürkmao hammustus või mürgivõtmine. Ta suri 12. augustil aastal 30 eKr. Vastavalt Kleopatra soovile, maeti tema ja Antonius koos. Aastal 30 eKr liideti Egiptus Rooma riigiga, Octavianusest sai peagi Rooma riigi esimene keiser Augustus. 8 5. PÄRAND
Marcus Antoniuse surm Vastasseis kahe suurmehe, Antoniuse ja Octavianuse vahel kulmineerus Aktioni merelahingus aastal 31. eKr. Selles saatuslikus lahingus sai Antoniuse ja Kleopatra ühendatud laevastik lüüa. Jõudnud Aleksandriasse, tappis Antonius enese (kukutas end oma mõõga otsa / torkas mõõga rindu). Kleopatra surm Kleopatra mõistis, et Egiptuse troon on talle ja ta lastele kadunud. Et mitte lasta ennast Octavianusel uhkes võidurongkäigus Rooma viia, lasi ta end mürkmaol salvata. See juhtus aastal 30 eKr. ... Egiptuse riik liideti Rooma riigiga, Octavianusest sai peagi Rooma riigi esimene keiser Augustus (tõlkes: üllas). Kleopatra surm Guido Cagnacci Kleopatra surm Kunstiajaloo Muuseum, Viin Kleopatra ja madu (,,Rooma" 2005 2007) Kleopatra lapsed
. Möödusid aastad. Kleopatra sünnitas Marcus Antoniusele kolm last. Guido Cagnacci. Kleopatra surm. Kunstiajaloo Muuseum. Viin Vastasseis kahe suurmehe, Antoniuse ja Octavianuse vahel kulmineerus Aktioni merelahingus aastal 31. eKr. Selles saatuslikus lahingus sai Antoniuse ja Kleopatra ühendatud laevastik lüüa. Jõudnud Aleksandriasse, tappis Antonius enese (kukutas end oma mõõga otsa). Kleopatra mõistis, et Egiptuse troon on talle ja ta lastele kadunud. Et mitte lasta ennast Octavianusel uhkes võidurongkäigus Rooma viia, lasi ta end mürkmaol salvata. Nüüd oli juba aasta 30 eKr. ... Egiptuse riik liideti Rooma riigiga. Octavianusest sai peagi keiser Augustus (tõlkes: üllas), Kleopatra ja Caesari poja lasi ta hukata, Antoniuse ja Kleopatra lapsed kasvatas üles suuremeelne Octavia Antoniuse eelmine abikaasa ja keisri õde. Vähesed kahtlevad Antoniuse siirates tunnetes Kleopatra vastu. See siiras armastus kestis 10 aastat
Alguse sai Varasekeisririigi e. printsipaadi ajajärk ( 30. a. eKr. - 284.a. pKr. ), kus princeps`i võim ei olnud veel autokraatlik. See oli periood, kus tekkis klassikaline rooma arhitektuur, mis esmajärjekorras pidi väljendama riigi võimsust. Treav sisepoliitiline olukord Rooma riigis viis 2. - 1. saj. eKr. sotsiaalsete kokkupõrgete ja kodusõdadeni. Kuna vabariiklik kord ei suutnud enam riiki ohjes hoida, tegid mitmed väejuhid katseid haarata ainuvõimu, see õnnestus lõplikult alles Octavianusel, kes end 27. a. eKr. kuulutas keisriks ja võttis Augustuse tiitli. Alguse sai printsipaadi aeg, mil keisrite peamiseks eesmärgiks oli oma võimu kindlustamine. Arhitektuuri ajaloo seisukohalt on kahtlemata olulisim see, et Rooma keisrid pidasid ka ehitustegevuse edendamist tõhusaks vahendiks oma võimu tugevdamisel. Rooma riigi tuntuimad ehitised pärinevadki impeeriumi päevilt. Kuna riik kasvas n.ö. iga päevaga, täiustati ja laiendati teedeehitust, maanteede