Giovanni Andrea Bussi (elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast nimetasid nad keksaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse. Ajaline piiritlemine Millal keskaeg algas ja millal lõppes, ses küsimuses üksmeel puudub. Erinevates allikates võib kohata erinevaid daatumeid. Kõige sagedamini peetakse keskaja alguseks aastat 476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus) ja see riik lakkas olemast. Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja
(elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast nimetasid nad keskaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks – saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse. Ajaline piiritlemine Keskaja alguse ja lõpu suhtes üksmeel puudub. Kõige sagedamini peetakse keskaja alguseks aastat 476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus). Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni.
(elas 1417-1475). Itaalia humanistid kasutasid seda mõisted sageli halvustavas tähenduses, et vastandada ajajärku, kus valitses ristiusu kirik (seda nii poliitilises kui ka vaimses tähenduses) ja kus nende arvates sisuliselt midagi märkimisväärset ei tehtud, nende oma ajastule, see on taassünni ajastule, kus taas puhkesid õitsele teadus ja kunst (nagu kunagi antiikajal). Seepärast nimetasid nad keskaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse. Ajaline piiritlemine Keskaja alguse ja lõpu suhtes üksmeel puudub. Kõige sagedamini peetakse keskaja alguseks aastat 476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus). Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni.
ning igal aastal oma tegevusest ka aru andma. Võimutüli ajal Ludwigi ja tema poegade vahel surve paavstlusele leevenes ning esimest korda valis paavsti Rooma aadelkond. Paavst Sergius II (844 847) ajal sai alguse paavstlusele kiire langus, millele olid iseloomulikud simoonia ehk vaimulike ametite ostmise küsimus ja nepotism ehk onupojapoliitika. 880. aastatest kuni 1046 aastani ehk gregoriaanliku kiriku reformini kõneldakse Rooma kiriku pimedast ajast (Saeculum Obscurum). Paavstid vaheldusid kiiresti ning jagasid üksteisega maid sageli kriminaalsel teel. 8. Ottoonide-Saalide dünastia. Riigikirik, universaalriigi kontseptsioon. Staufide dünastia aegne kiriku ja riigi suhete korraldus. Karolingide dünastia lagunemise tulemuseks oli kohalike võimude tugevnemine. Kohalikud vürstid ja hertsogid haarasid rohkem võimu, kui keskvõimu ei olnud, tugevnema hakkas eriti sakside võim Põhja-Saksamaal. 960. aastal tuli võimule Otto
annaabi.ee 
