Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"obscurat" - 7 õppematerjali

Abellardo Morell
4
doc

Abellardo Morell

"ilus pilt". Fotograafia on pigem vahend, mida me kasutame, et luua täiust. Pidevalt muutuv ning täienev arvutitehnoloogia pakub küll suurepäraseid võimalusi, kuid üha rohkem on hakanud kunstnikud pöörduma tagasi minevikku. Üha enam kasutatakse meetodeid ja vahendeid, mis on üle saja aasta vanad. Camera obscura tehnika kasutajaid võib leida üle maailma . Morell on üks neist kunstnikest, kes on pöördunud "vana ja hea" juurde tagasi, kasutades camera obscurat, läätseta kaamerat, mida kasutasid ka renessansi-aegsed kunstnikud. _____________________________________________________________________ 1. http://www.phaidon.com/Default.aspx/Web/abelardo-morell-9780714845722 (02.05.09) 2. http://www.abelardomorell.net/ (03.05.09) 3. http://en.wikipedia.org/wiki/Abelardo_Morell (03.05.09) Abelardo Morelli fotod

Kultuur-Kunst → Kunst
8 allalaadimist
Camera obscure ehk pimekamber
1
doc

Camera obscure ehk pimekamber

Kui see ava on piisavalt väike, siis seda läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Suur ava annab heleda, aga vähe terava kujutise. Ava läbimõõtu vähendades kujutise teravus kasvab. Paar sajandit hiljem keerati kujutis peegli abil õigeks. Esimesena kirjeldas camera obscura't rohkem kui 2300 aastat tagasi Aristoteles. Kümnenda sajandi lõpul kirjeldas ja kasutas eksperimentides camera obscurat Basras sündinud teadlane Al- Hasan( 965-1039). Camera obscura praktilist kasutamist ­ läbi väikse ava pimekambri seinale projekteeruva maja, väljaku, või maastiku peegelpildi paberile joonistamist ­ selgitas 15. sajandil mitmes oma töös leiutaja ja kunstnik Leonardo da Vinci. Terminit camera obscura kasutas väikese avaga pimekambri kohta esimesena saksa astronoom Johannes Kepler. Varased camera obscurad olid suured- kas kogu ruum või telk. Kaasaskantavad pimekambrid ilmusid 18

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
Realism-impressionism-postimpressionism ja naivism
1
docx

Realism, impressionism, postimpressionism ja naivism

7) Tuntumad naivistid. P.Kondas , H. Rousseau, M. Utrillo, 8) Millega äratas tähelepanu naivism? Hakati pöörama tähelepanu detailidele. Pühapäevakunstnikud, proprtsioonireeglite eiramine. Tähendab lihtsameelsust ja lapselikku mõtlemisviisi. 9) Millist sündmust peetakse fotograafia alguseks? Fotograafia alguseks loetakse enamasti 19. sajandit, kui esmakordselt suudeti salvestada kujutis ilma seda käsitsi ümber joonistamata. Leiutiseks võib lugeda camera obscurat- fotoaparaat e pimekamber(esimene). 10) Millel põhineb fotoaparaadi töö? Eseme kujutise tekitamine valgustundlikule materjalile. 11) Mis on camera obscura? See on teisisõni pimekamber e esimene fotoaparaat, mis leiutatit 19.saj. 12) Kirjeldage postimp ja ühest kunstnikust pikemalt. Postimpressionism on 19. sajandi lõpu maalikunsti vool, mis kasvas välja impressionismist. Postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
15 allalaadimist
VI moodul
4
docx

VI moodul

kõige intensiivsemalt peegeldub. Vermeer kasutab varjukohtades rohekaid toone (näiteks tütarlapse näol ja käel) ning et varje veelgi sügavamaks muuta, võtab juba pealekantud värvi kohati maha ning seda kasutab ta näiteks säravvalgel detailil tüdruku kaela juures, mis on maalitud esile toomaks nägu ning ilmet. Väga oskuslikult on Verneer andnud edasi valguse-varju mänge lõvipeakujulistel toolikäetugedel (foto 6), millede lõuendilekandmiseks on kunstnik kasutanud camera obscurat (joonis 9). Foto 6. Lisaks huvitavat: Kordamisküsimused: 1. Kuhu on Vermeer paigutanud ,,naine kaaluga" maalil perspektiivipunkti? 2. Millised detailid ,,naine kaaluga" maalil aitavad sellel eriliselt esile tulla? 3. Milliseid nippe kasutab Vermeer ,,tüdruk punase kübaraga" maalil varjukohtade ilmestamiseks? 4. Mille abi kasutab Vermeer keeruliste detailide visandamisel? Selgituseks:

Pedagoogika → Pedagoogika alused
6 allalaadimist
Barokk-rokokoo-realism
3
docx

Barokk, rokokoo, realism

nissides. Kuulsaim skulptor Bernini Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda. · Esimene, kes hakkas maailma lahtiste pintslilöökidega · Kuulsaim teos ,,Malle Babbe ehk Harlemi nõid" Jan Vermeer van Delft 1632-1675 · Maalinud 35-40 maali · Tema põhivärvid olid kollane, valge ja türkiis-sinine · 1625 a. ainus signeeritud ja dateeritud teos ,,Kupeldaja" · Kasutas piltide maalimisel camera obscurat · Tema kuulsaim teos ,,Maalikuntsniku ateljee" · ,,Pitsikuduja" ja ,,Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" REMBRANDT Hermenz van Rijn 1606-1669 · Sündis Leidenis, jõukas peres, mistõttu sai hea hariduse. · Andekas juba noorena ning asus kunsti õppima Lastmani juurde · 1625 asutab ta oma esimese ateljee · 1632 aastal esimene kuulus teos ,,Dr Tulpi anatoomialoeng" · Tema teostes puudus suurejoonelisus, teosed ei vastanud paraadportreede reeglitele ning valgus tema teostes oli pehme.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
48 allalaadimist
Digifotograafia ajatelg 1850-1855
12
doc

Digifotograafia ajatelg 1850-1855

Kuna kujutis kopeeriti erinevalt kalotüübist klaasnegatiivilt paberi peale, mitte ühelt paberile teise sees olevale soolalahusele, siis olid albumiinpildid väga hea kvaliteediga. Seda parandas veelgi paberi läikiv pind, mille andis munavalge. Fotod albumiinpaberil kleebiti kartongalustele, et vältida pildi servade kaardu tõmbumist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Fotograafia_ajalugu) Esimeste fotode tegemisel kasutasid nii Niépce kui ka Talbot ja Daguerre üsna lihtsat camera obscurat, mis ei erinenud kuigi palju Johann Zahni 16. sajandil kavandatud mudelist. Tavalisest camera obscurast erinesid esimesed kaamerad selle poolest, et üks karbi pool pandi teise poole sees edasi-tagasi liikuma nii, et kaugust ühes pooles asuva objektiivi ja teisel poolel oleva fotoplaadi vahel sai muuta. See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate

Varia → Kategoriseerimata
4 allalaadimist
Fotoajaloo piletid
16
doc

Fotoajaloo piletid

kujutisest. Esmakordselt mainiti seda 5. sajandil e.Kr. Vana-Hiinas, ent kujutiste peegeldumist läbi väikeste aukude täheldas ka näiteks Aristoteles. Juba 1550. aastal paigutati camera obscura avasse objektiiv, mis muutis kujutise selgemaks ja teravamaks, teravussügavuse kontrollimiseks lisati 1568. aastal diafragma. Paar sajandit hiljem keerati kujutis õigeks peegli abil. Täiustatud camera obscurat sai kasutada joonistamisel, loomaks äärmiselt elutruusid kujutisi ja selle abi on kasutanud näiteks sellised suurmeistrid nagu Jan Vermeer ja Canaletto. Seega on üsnagi märkimisväärne asjaolu, et juba 17. sajandiks oli olemas fotograafia jaoks vajalik tehnoloogia: camera obscura koos objektiivi, avamehhanismi, liikuva peegli ja mattklaasiga. Kujutise jäädvustamist takistasid vaid piiratud teadmised keemia valdkonnast vahend, illustreerimiseks.

Kultuur-Kunst → Kultuur
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun