Oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem Tavaliselt neljahäälne (kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. tšello, kontrabass, fagott) Põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tšellod, kontrabassid. Sageli kuulusid orkestrisse viola d’amore ja viola da gamba. Puupuhkpillidest eelistati flööte, oboesid ja fagotte. Vaskpuhkpillidest mängis trompet harilikult koos timpanitega. Orkestri alaliseks osaliseks oli generaalbassi mängiv pill Enamasti oli see tšembalo ehk klavessiin Antonio Lucio Vivaldi (1678 – 1741) Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja Itaaliast pärit baroki helilooja, viiuldaja ja õpetaja Töötas viiuliõpetajana Veneetsia tütarlaste kloostrikoolis, kus rajas
Ainomäe. Huulikud: Oboe kujunes välja 17. sajandi keskpaiku arvatavalt Prantsusmaal. Tema sünniga seostatakse Hotteterrede perekonda, kuhu kuulus põlvkondade kaupa muusikuid ja pillimeistreid. Oboe otseseks eelkäijaks võib pidada juba vanades kultuurides tuntud salmeist välja arenenud pommerit, mis oli aga intensiivsema kõlaga. Räägitakse, et Louis XIV olevat keelanud oma õukonnas valjuhäälsete salmeide mängimise ning eelistanud nendele oboesid. Oboe oli ka esimene puupuhkpill, mida hakati käsutama orkestripillina. Oboest sai pärast salmeid sõjaväeorkestrite peamine meloodiapill.
Esimene osa teosest oli Allergo vivace. See algas kolme võimsa akordi ja väikse meloodia lõigu vaheldumisega. Osa nimele vaatamata tundus mulle kohati,et teos nagu seisab, kuid siis järsku läks teosele nagu elu sisse. Oli kuulda pidevaid toonika ja dominandi funktsioonide vaheldumist. Eriti meeldisid mulle ilusad flöödi käigud. Esimene osa lõppes võimsalt. Teine osa, Andante cantabile, algas vaikselt. Mulle meeldis teise osa puhul kuulata laulvaid viiuleid ja oboesid, samuti meeldisid mulle cresendo ja diminuendo vaheldumised. Orkester tegi kohati nii head pianot, et mulle tundus vahepeal nagu osa oleks läbi saanud. Teine osa lõppes väga vaikselt. Sümfoonia kolmas osa oli Menuetto. Allegretto, ka see algas vaikselt, kui jõudis kohe cresendoga teemasse välja. Teema oli võimas ja suursugune. Kolmandas osas toimus pidev dünaamika muutus- oli nii järske pianosid- kui ka fortesid. Mulle meeldisid teemade vahel oboede laskuvad käigud
annaabi.ee 
