A. Päiskiviliikide biomass koosluses on dominentsete liikide omaga võrdne; B. Päiskiviliikide biomass moodustab tühise osa elustiku biomassist; C. Päiskiviliigid on kõik poolparasiitsed taimed; D. Üle 100% maailma liikidest on parasiidid; Siin on ainus mõistuspärane väide B variandis. Kuivõrd päiskivi-liigid reeglina kuuluvad kõrgeimale troofilisele tasemele, on nende biomass tühine kuid mõju ökosüsteemiprotsessidele suur. 31. Kas obligatoorsuse-fakultatiivsuse skaalal on roheliste lehtedega robirohi (Rhinanthus spp.) ja silmarohi (Euphrasia spp.): A. Holoparasiidid? B. Stenoparasiidid? C. Parasitoidid? D. Hemiparasiidid? E. Laktoparasiidid? Poolparasiidid ehk hemiparasiidid saavad olla vaid rohelised taimed, kes on fotosünteesivõimelised. D on õige. 32. Milline teooria rõhutab pikaajaliste (evolutsiooniliste) ja suuremõõtmeliste (geograafiliste)
Kohus peab tegelema põhimõtteliselt üksnes õigusemõistmisega, see on tema ainupädevus (õigusemõistmise monopoolsuse printsiip). Demokraatlikus riigis võib kohtul olla ka täiendavaid funktsioone - näit ühiskondlik-poliitiliste organisatsioonide registreerimine. Kohtuvõimu teostamine põhineb 5-l printsiibil: 1) kohtuvõimu separatsiooni printsiip 2) kohtuametkonna autonoomsuse printsiip 3) õigusemõistmise monopoolsuse printsiip 4) õigusemõistmise obligatoorsuse printsiip 5) kohtu sõltumatuse printsiip Kohtuvõimu separatsiooniks nimetatakse kohtuvõimu eraldamist võimu kolmikjaotuse (võimude lahususe) teistest elementidest. Kohtuvõimu autonoomsuse all tuleb mõista kohtute internse enesehaldamise õigust, mis on sätestatud konstitutsiooni ja seadustega. Internne on selline haldamine, mis piirdub üksnes oma ametkonna siseasjadega (näit erinevalt kohalikust
Võimukasutuse vastujõuks on temale säilitatud siiski ka otsustamis-kohustus. Kohtunik ei saa keelduda otsustamisest selle põhjendusega, et asi on raske, ega ka – viidates raskusele – lükata otsustamist edasi määramatusse tulevikku.” (Aarnio, lk 144 – 145). Otsustamiskohustus tuleneb lahusvõimude süsteemis kohtuvõimu selliste printsiipide koostoimest nagu kohtuvõimu separatsiooni ja õigusemõistmise monopoolsuse ning obligatoorsuse printsiibid. Õigusriigi tingimustes on seaduslikkuse ja üldtunnustatud väärtuste küsimustes viimane sõna sõltumatul, neutraalsel, asjatundlikul ja õiglasel kohtuvõimul. Kuna kohtunik vastutab asjakohase õigusliku otsuse tegemise eest, siis peab ta paratamatult eelnevalt jõud-ma ka argumenteeritud ja legitiimse tõlgendustulemuseni. Siin aitavad teda jurisprudentsi saavutused: teooriad, doktriinid, kontseptsioonid, kuid samuti kohtute, eriti kõrgema astme