Acc tutelam (eestkostet) tutelas (eestkosteid) Abl tutela (eestkostega) tutelis (eestkostetega) Voc tutela (eestkoste) tutelae (eestkosted) Obligatio, onis f obligatsioon, kohustus Sg Pl Nom obligatio (kohustus) obligaties (kohustused) Gen obligationis (kohustuse) obligatium (kohutuste) Dat obligationi (kohustusel) obligatibus (kohustustel) Acc obligationem (kohustust) obligationes (kohustusi) Abl obligatione (kohustusega) obligatibus (kohustustega) Voc obligatio (kohustus) obligationes (kohustused) ADJEKTIIVID (omadussõnad) Milline? I-II adj us, a, um / - er, a ,um (m, f, n) Publicus, a , um (avalik) Ius, iuris n. ius publicum (avalik õigus) Liber, era, erum (vaba) (m, f, n) libera, liberum Populus, i m. populus liber (vaba rahvas) Persona, ae f. persona libera (vaba isik) III adj is, e (mf, n) Civilis, e (tsiviil) civile
Pärimisõiguse põhiküsimuseks on: mida päritakse? Kes saab pärijaks? Kuidas läheb pärand pärijale üle? Päriakse kogu pärandvara. Pärandi olemuse kohta ütleb näiteks Gaius järgmist: Incorporales sunt, quae tangi non possunt, qualia sunt ea, quae in iure consistunt, sicut hereditas, ususfructus, obligationes quoquo modo contractae. nec ad rem pertinet, quod in hereditate res corporales continentur, et fructus, qui ex fundo percipiuntur, corporales sunt, et id, quod ex aliqua obligatione nobis debetur, plerumque corporale est, ueluti fundus, homo, pecunia: nam ipsum ius successionis et ipsum ius utendi fruendi et ipsum ius obligationis incorporale est. (G. 2, 14) (Kehatud asjad, mida puudutada ei saa, on olemas ainult õiguslikult, nagu näiteks pärand, kasutusvaldus, ja mistahes viisil omandatud obligatsioonid. Pole oluline, et ka pärand sisaldab kehalisi asju, sest viljad, mis maatükilt korjatakse, on kehalised,
Teoses "De Habitu Religiones Christinae ad Vitam Civilem" toonitab ta poliitika ja religiooni lahutatust teineteisest. Raamatus "Jus fecile divinum sive de consensus et dissensu protestantium" tegi ta katse ühendada erinevatesse vooludesse killunenud protestante. Tema esimene (õigus)teaduslik teos oli 1660.a. ilmunud "Elementorum iurisprudentia universalis libri duo." Lisaks loomuõigusele on ta käsitlenud ka Saksa riigiõigust. Näiteks 1663.a. ilmunud "De obligatione erga patriam" või 1667.a. avaldatud "De statu Imperii Germanici". Viimases näitas ta Saksa riigi põhikorra kõrvalekaldumist traditsioonilisest riigiõigusest ning kritiseeris jurisprudentsi tardumist konservatiivsesse positivismi. Õigusteaduses on tema peateos 1672.a ilmunud "Kaheksa raamatut loomu-ja rahvasteõigusest" (De iure naturae et gentium libri octo"). 1673. a. avaldas Pufendorf teose "Inimese ja kodaniku kohusest" (De Officio Hominis et Civis juxtaLegem), kus andis
annaabi.ee 
