civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis nn pandektilise süsteemi järgi Õigussüsteemi, sh eraõiguse, korrastamisest kaasaegses mõttes saame me rääkida alates Bütsantsi (Ida- Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul
Isiklikud ehk personaalsed servituudid. Isiklikud tekkisid hiljem prediaalservituutidest ning nende eesmärk on anda isikule mingi asja kasutamine.(Asja eluaegne kasutamisõigus, õigus kasutada võõra orja tööd, õigus elada võõras majas) 32.Obligatsiooni mõiste ja süsteem Obligatsioon on kohustus. See on õgussuhe, mille alusel õigustatud isikud võivad nõuda kohustatud isikult, millegi teostamist sooritamist või tegutsemisest hoiduda. Tekkis sõnast Obligare siduda kokku köita. Obligatsiooniõigus on kohustusõigus e tänapäeval võlaõigus. On olemas kolm asja: Oblikatsiooni sisu (subjektide õigus ja kohust) Oblikatsiooni objekt (Midagi anda jne) Oblikatsiooni subjektid. 33.Isiku vahetumine obligatsioonis Käibe arenemisel tekkis vajadus aendada üht isikut obligatsioonis teisega ka teistel juhtudel peale pärimise. Samas obligatsioonis on mõeldav ühe kreeditori asendamine teise kreeditoriga
28. Kogu õiguse kas on loonud üksmeeles või on selle määranud vajadus või on selle kindlustanud tava. · Excusat sg 3, Praesens indicativus activum, excuso, excusavi, excusatum, excusare, ta vabandab · Scripsistis pl 2, Perfectum ind. act. , scribo, scripsi, scriptum, scribere, te kirjutasite · Agnoscit sg 3 Praesens ind. act, agnosco, agnovi, agnitum, agnoscere, ta tunnustab · Obligavi sg 1, Perfectum ind. act obligo, obligavi,obligatum, obligare, ma kohustasin · Demonstrant spl3, Praesens ind. act. demonstro, demonstavi,demonstratum,demonstrare, nad näitavad · Vincit sg 3, Praesens ind. act. vincio, vinxi, vinctum,vincire, ta seob · Decrevimus pl 1, Perfectum ind. act. decerno, decrevi, decretum,decernere, me otsustasime · Permittitis pl 2, Praesens ind. act. permitto, permisi,permissum,permittere, te lubate · Firmavit sg 3, Perfectum ind. act
civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus'a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis nn pandektilise süsteemi järgi Õigussüsteemi, sh eraõiguse, korrastamisest kaasaegses mõttes saame me rääkida alates Bütsantsi (Ida- Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I.C sel ajal (kodifitseerimist alustati kusagil 528.a. ning lõpetati 534.a.) sisaldas mitte ainul
annaabi.ee 
