peamiselt klient. Kuna terapeud ja klient on neil jutuajamistel võrdsed partnerid, siis ei paku terapeud lahendusi, vaid aitab inimesel endal mingi lahenduseni jõuda. 6.6 Isiksusetestid Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Oma suunitluselt jagunevad testid kahte suuremasse alaliiki- isiksuse-ja võimekustestideks. Siinkohal vaatleme isiksusteste, mis jagunevad omakorda objektiivtestideks, projektiivtestideks ja isiksuse küsimusteks. Objektiivtestid Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahenduste põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi ning nendega uuritakse temperamenditüüpe, inimeste kunstialaseid eelistusi jpm. Projektiivtestid Inimene saab mingeid ülesandeid, projitseerib nende lahendamisse enda omadused ja alateadlikud tendentsid
valideeritud, et ta just iisksuseomadusi mitte midagi muud mõõdaks – ja reliaablust – sama tüüpi subjekti mõõtmine peab andma sama tulemuse. Kaks suurt valdkonda testimisel on üheltpoolt vaimsete võimete ehk intelligentsustestid ja teisalt inimese iseloomu testid ehk isiksusetestid. Huvitavl kombel nende kahe valdkonna testid korreleeruvad üsna vähe. Isiksusetestid on jaotatavad objektiivtestideks (,kus inimene vastab küsimustele „õige” või „vale” vormis) ning projektiivtestideks (,kus testiküsimused esitatakse tajutava materjalina, mida vastaja peab tõlgendama). Intelligentsustestidest saadakse tavaliselt arvnäitaja IQ ehk intelligentsuskvotsient – saadud testi tulemus korrutatakse 100ga. Intelligentsus näitab justkui kohanemisvõimet uudsetes oludes. Naised ja mehed kasutavad näiteks oma aju sama taseme IQ saamiseks erinevalt.
aines. Viimasel juhul on tegemist ainetestiga. Mittepsühhomeetrilised on testid, mille puhul pole võimalik meetrilisi skaalasid kasutada ning jääb ainult nominaal- ja ordinaalskaala rakendamise võimalus. Tegelikkuses tähendab see isiksuse mõõtmise testide eristamist võimete testidest (viimased võimaldavad intervall- ja isegi suhteskaalade kasutamist), kuna isiksuse omaduste mõõtmisel on see paljudel juhtudel võimatu. Isiksusetestid liigitatakse nn. (1) objektiivtestideks, (2) projektiivtestideks ja (3) küsimustikeks. Isiksuseteste käsitleme põgusalt vastava teema läbimisel. Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 93 17. INTELLIGENTSUS 1. ÜLDISED KÜSIMUSED 1.1. Intelligentsuse mõiste
annaabi.ee 
