ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo suure hilinemise tõttu suri Tartus 02.02.19. Autasud - Stanislavi 3. järgu rist mõõkadega juunis 1916.a. - Anna ordu 3. järgu rist augustis 1916.a. - Anna ordu 2. järgu rist märtsis 1917.a. - Stanislavi 2. järgu rist mais 1917.a. - Vladimiri 4. järgu rist augustis 1917.a. - Georgi 4
meditsiiniüksused (Sanitätsstaffel). SSi kõrgeimad auastmed olid (kõrgeimast alustades, sulgudes Wehrmachti võrdväärsed aukraadid): Reichsführer-SS (Generalfeldmarschall), Oberstgruppenführer (Generaloberst), 8 Obergruppenführer (General), Gruppenführer (Generalleutnant), Brigadeführer (General- major), Oberführer (Oberst), Standartenführer (Oberst), Obersturmbannführer (Oberst- leutnant), Sturmbannführer (Major), Hauptsurmführer (Hauptmann), Obersturmführer (Oberleutnant), Untersturmführer (Leutnant). Saksa relvajõudude Wehrmachti (e.k. kaitsejõud) koosseisus olid armee (Heer), sõjalaevastik (Kriegsmarine) ja lennuvägi (Luftwaffe), sõja ajal ka Waffen-SSi ja SA üksused. Wehrmachti ülemjuhataja oli peale Hindenburgi surma 1934 Hitler. Kuni 1938. aastani oli kõrgeim
? jaanuari 1918, et Venemaa ei kirjuta rahulepingule alla, aga saadab kõik on sõjajõud laiali - Türgi ja Bulgaaria olid nõus sellega leppima, küll aga Saksa sõjavägede juhtkond oli selle vastu - nende arusaamade järgi olid Venemaa ja Saksamaa taas sõjajalal. 27. veebruaril jõudis Venemaale telegramm, et järgmisest keskpäevast algab sõjategevus. 28. veebruaril algas Saksa vägede pealetund, nn Faustschlag. Eesti suunas tegutses Saksa 8. armee, eesotsas kindral-oberst Günther von Kirchbach. Lähenesid Eestile lõunast Lätist - lähenes 60. armeekorpus eesotsas kindral-leitnant von Papritz. 25. veebr jõudsid nad joonele Pärnu-Viljandi, Paide-Jõgeva ja jätkasid sealt edasitungi. Läänepoolt, et 17. aasta sügisel hõivatud Eesti saartelt alustas pealetungi 68. korpus (e Põhjakorpus) kindral-leitnant Adolf von Seckendorffi juhtimisel. 19. veebr võeti enda alla Kesselaid ning 20. veebr jooksul maabusid Virtsu piirkonnas. 21
annaabi.ee 
