Tüdrukute sõprus baseerub emotsionaalsel ja füüsilisel lähedusel, poistel on aga olulisemal kohal tegevused ja huvid. Naiste ja meeste ajupoolkerad on erineva struktuuriga, siis on tüdrukutel suurem verbaalne võimekus. Verbaalne võimekus on edumaa, kus naistel on kõige suurem edumaa. Tüdrukud hakkavad rääkima varem ning moodustavad pikemaid lauseid varem kui poisid. Tüdrukute sõnavara oan suurem ja keel grammatiliselt korrektsem. Tüdrukutega räägivad emad kauem kui poistega, mis on tõenäoliselt üks põhjus, mis on tüdrukud verbaalselt võimekamad. Tüdrukutega rääkides kasutatakse keerukamat, samas kui poistega räägitakse lühemalt ja asjalikumalt. On hädavajalik ka see, et isal ja lapsel oleks vastastikune mõju. Koolimineku ajaks peaksid lapsela olema aga kujunenud kommunikatiivsed oskused. Laps, kellel on
ajaks, mil EL kehtimine on peatatud 331-7-15 EL kujundav mõju ammendub ehitise valmimisega, enamikel juhtudel juriidiliselt lõpetab kasutusluba (ehk et EL kehtib kuni kasutusloa saamiseni) 331-23-06 EL kehtetuks tunnistamise küsimus, äärmiselt range mõjutusvahend, üksnes suure avaliku huvi korral EL kehtetuks tunnistamine on alati kaalutlusotsus OHUTUSest rääkides RK lahend : 331-46-13 naabriõiguste ja ohutuse teema , ohutuse tagamise printsiip, mis oan aluseks EL andmisel, kui mingid asjaolud muutunud, siis võib EL kehtetuks tunnistada 331- ....Tuleb vajadusel kaaluda ka tagasiulatuvalt EHITIS on nõuetekohane, kui ta on ehitatud eitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. KASUTUSLUBA, RK lahendid: 331- 47-15 kasutusloa andmise teemad, ehituslik olemus. Igale ehitisele kasutusluba eraldi. 331- 63-10 kasutusluba tuvastab jur fakti, et ehitis on valminud (ei ole võimalik pärast seda EL vaidlustada ega kehtetuks tunnistada)
J − Juliett (Džu-li-et) Y − Yankee (Jän-ki) K − Kilo (Ki-lo) Z − Zulu (Zu-lu) L − Lima (Li-ma) Õ − Õnne M − Mike (Maik) Ä − Ärni N − November (No-vem-ber) Ö − Ööbik O − Oskar (Os-kar) Ü – Ülle 0 Null Zero (Zi-rõu) 1 Üks One (Oan) 2 Kaks Two (Tuu) 3 Kolm Three (Trii) 4 Neli Four (Foor) 5 Viis Five (Faiv) 6 Kuus Six (Siks) 7 Seitse Seven (Se-ven) 8 Kaheksa Eight (Eit)
14.1. Võllide ja telgede tugevusarvutus Võllidel ja pöörlevatel telgedel tekivad vahelduvpinged ning detaili töövõime on enamasti piiratud materjali väsimusega. Võllide liigne läbipaine aga kutsub esile tõrked laagrite ja hammasrattaste töös. Seega, võlle ja telgi kontrollitakse väsimusele ja jäikusele. Kui võlli koormav päärdemoment on pulsseeruv, tehakse ka kontroll väändevõnkumistele ehk vaadeldakse võlli kriitilised (resonants-) sagedused. Võlli kontrollimiseks oan vaja teada selle konstruktsioon, tugede tüüpi ja asukohta, koormuste rakenduspinkte. Laagreid saab aga valida ainult peale võlli läbimõõdu leidmist. Seetõttu viiakse läbi võlli arvutust kahes etappis: projekt- ja kontrollarvutus. Projektarvutus. Arvutust viiakse läbi väändele: T . W0 Kuna võllile mõjub nii väändemoment kui ka paindemoment, arvutusvalem aga painet ei
annaabi.ee 
