............................................................................lk6-7 Pisa torni põhiplaan ..............................................................................lk8 Kasutatud allikad....................................................................................lk9 2 Pisa torni ehitamine Kui Itaalia kirikute kellatornidele võime torniehituse loos anda oamette koha, siis hoopis eriline koht nende hulgas kuulub Pisa katedraali tornile. Selle silindriline südamik, mis jätkab Ravenna torni traditsioone, on ümbritsetud kuuekorruseline graatsilise galeriiga, mille moodustavad kaarestikku toetavad siledad marmorsambad. Pisa kampaniil on kaunimaid itaalia romaani arhitektuuri näiteid, kuid oma maailmakuulsust ei võlgne ta mitte niivõrd olule, kui dramaatilisele ehitusloole ning sellele järgnevale. Torni nurgakivi pani 1174
indulgents. Saadud raha läks Rooma paavstile. Rahvas nägi toimuvat ja lugu pidamine katoliku kiriku vastu vähenes. Kõik see äratas usklike nurinat. Kiriku väär tegude vastu astus välja saksa vaimulik, usuteadlane Martin Luther. Ta õpetas, et usklik inimene saab õndsaks (pääseb pärast surma taevariiki) mitte oma tegude või raha eest, vaid ainult usu läbi. Luther nõudis patukustutuskirjade müügi lõpetamist ja kloostrite sulgemine. Ei ole vaja ei paavsti ega oamette vaimulikuseisust. Usu aluseks olgu Piibel, eeskõige selle uus osa evangeelium, mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest. Ladinakeelses jumalateenistuse asemel kuulutagu jumalasõna ja uut usku kohaliku rahva keeles. Luther tuli oma nõudmisega välja 1517. aasta sügisel Saksamaal. Sellega algas reformatsioon ehk usu-uuendus, mis levis kiiresti Kesk-ja Põhja-Euroopas.
Ka ajakirja puhul järgneb kirjanduse nimestikus aastaarv kohe autori nimele. Ilmumiskohta ja toimetajat ei ole vaja märkida. Kirjanduse nimestikus: Jürjo, Indrek 1989. Tartu vanim ajaleht XVIII sajandi lõpul. Keel ja Kirjandus. Nr. 6, lk 343- 350. Näide 4. Arvutivõrgu informatsioon põhimõtted on samad, ainult tuleb lisada elektrooniline aadress http://www. jne. ning kasutamise kuupäev. Kui veebiaadresse on mitu, on soovitav need esitada oamette grupina kirjanduse nimestiku lõpus. Näide 5. Ajalehes ilmunud artikkel Paalma, Vilma 1994. 168 aastat Tallinna-Rossinit. Kultuurileht. 22.02, lk 8. Näide 6. Entsüklopeedias ilmunud artikkel NB! Mitmeköitelise väljaande puhul tingimata märkida köide! (Lühendamine: köide kd, volume 8 Vol, Band Bd) Lippus, Urve 2001. Estonia. Art music
annaabi.ee 
