madal koostöövõime, kapseldumine 59. Mis on psühholiiglised eeldused? 4 tükki : Inimene on arukas, inimese omadused tuleenvad kultuurist, ligimesearmastus tuleb moraalist, kõik inimesed on võrdsed 60. Kes modelleerisid globaalseid arengustsenaariumeid ? 61. Mitu protsenti Eesti tööjõust kuulub ametiühingutesse ? 10 62. Mis on üldkordaja ? üldine sündimuse/suremuse kordaja, loomuliku iibe kordaja jt 63. Mida väitis Oakeshott ? reegel ei ole käsk või keeld, reegelon tingimus, millega tuleb arvestada 64. Mis on kultuuriline relatiivsus ? inimese põhimõtted ja uskumused omavad mõtet vaid tema enda kultuuri sees 65. Milles seisneb andmete reliabiilsus? (usaldatavus, püsivus) kas erinevate uurimuste resultaadina saadud tulemused kattuvad (sama mõõtmistehnika kasutamine samal objektil annab sama tulemuse). 66. Molekulide mõju käitumisele sõltub sotsiaalsest keskkonnast
instrumentaalse iseloomuga · Korporatsioonis on kõige olulisem eesmärk ja selle nimel tehtavad juhtimisotsused. · Tsiviilse ühenduse ehk kooselu mudeliks on 'praktika' (ehk reeglipõhisus) o - praktika ei määra käitumist ette, pigem kvalifitseerib seda (näiteks keel mida kõneleme) o praktika eeldab reeglite tunnustamist · tsiviilne kooselu = inimesi ühendab tsiviilne keel ehk praktika · Oakeshott: individuaalsuse tingimustes sobib riigi mudeliks tsiviilne ühendus-> riik ei ole vabatahtlik ühendus; samas, riik (kui tsiviilne praktika) ei piira inimest sisuliselt, üksnes vormiliselt; seaduste sunduslikkus ei käi inimese eluliste valikute kohta (õigusriik) o Seevastu, korporatiivne ühendus ei saa olla kõigile kohustuslik -> see oleks loogiliselt vastukäiv (ehk eitaks indiviidi vabadust).
o Hannah Arendt – äärmusparempoolsete ideoloogiate, sh. fašismi kriitik (sekulaarsed religioonid), o Karl Popper – äärmusvasakpoolsuse (strukturalismi), sh. kommunismi kriitik. Ideoloogia depolitiseerimine o Karl Mannheim (‘Ideoloogia ja utoopia’, 1929): - ideoloogia kui kaitserefleks, - partikulaarne (mikro-) ja totaalne (makro-)ideoloogia, - normativism, visioon ühiskonna arengust läbi radikaalse muutumise. o Michael Oakeshott – ideoloogia on valikuline, seletab vaid imeväikest osa maailma paljususest, o Daniel Bell – ideoloogia lõpp, heaoluühiskonnas kaotab ideoloogia (nagu ka religioon) oma tähtsuse. Kõige tähtsam on majanduskasv. Konservatism o Selleks, et mõista tuleks paigutada Briti-Prantsuse vastuolusfääri o Vastureaktsioon Prantsuse revolutsioonile (Edmund Burke, ‘Mõtteid Prantsuse revolutsioonist’, 1790), o Briti konservatism –
annaabi.ee 
