Aineklass Tunnus Näide Reaktsioon Ainult C-H +O2CO2+H2O Alkaanid üksiksidemed +hal2Hhal+halalkaan -aan +O2CO2+H2O +H2alkaan +hal2dihalogeenalkaan Ainult C-H +Hhalhalogeenalkaan Alkeenid kaksikside +H2Oalkohol -een (OH/hal liitub sinna, kus
mehhaaniline tegur. RENATURATSIOON valgu kõrgemat(II, III, IV)järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördeprotsess. VALKUDE ÜLESANDED 1.Ensümaatiline ül. (u. 10%valkudest). ENSÜÜMID e. biokatalüsaatorid -> kõik keemilised rekatsioonid rakus. Iga reaktsioonil oma ensüüm, sest ensüüm ja lähteaine peavad ruumiliselt sobima. ENSÜÜMIDE ÜL: 1.panevad väheaktiivsed orgaanilised ühendid regeerima tavalistel tingimustel. NT: glc+O2CO2+H2O 2.Kiirendavad reaktsioone. NT : tärklisamülaasglc 3.aeglustavad reaktsioone. NT: 2H2+O22H2O , nn paukgaasi reaktsioon Valkude jätk: 2. ehituslik ül. (u 90%) nt: keratiin-juuksed, küüned, suled Kollageen kõhred, kõõlused, luud. Dentiin-hammastes 3.Kaitse ül. Nt: antikehad, mürgid, okkad siilil 4. Transpordi ül. Nt: rakumembraani transpordivalgud, hemoglobin 5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7
edasikandmise võime ning inimene võib lämbuda. 15. Süsinikoksiidi tekkimine( võrrand ) 2C+O22CO 16. Süsinikoksiidi omadused ja tekkimine . ( 3 võrranidt) CO2 on 1) Värvitu 2) Nõrga hapuka lõhna ja maitsega 3) Vees hästi lahustuv 4) Õhust 1.5 korda suurema tihedusega gaas CO2 on süsiniku tähtsaim oksiid,mis tekib süsiniku ja igasuguste süsinikuühendite põlemisel hapniku külluses. C+O2CO2 CH4+2O2CO2+2H2O CO2 tekib ka karbonaatide lagunemisel kõrgel temperatuuril . CaCO3CaO+CO2 17. Mis tekib süsinikoksiidi lahustamisel vees ? CO2 on happeline oksiid. Selles lahustumisel vees tekib nõrk ja ebapüsiv süsihape H2CO3 (võrrand) CO2+H2O H2CO3
Mittepol konj-sidemete kordsuse täielikku või osalist ühildumist konj pii sidemete süsteemis pii elek paaride ümberjaotumise tulemusena. +R lektrodonoorsed (-NH2; -OH; OCH3; -F, -Cl; -Br; -J; -CH3). R elekroakseptoorsed (COH; COOH, COOCH3; NO2; CN). +I elektrodonoorse induktsoonief rühmad (elektroneg tuuma poole). I elektronakseptoorne rühm (-H<-CH2Cl< -OH< -COR< COOR< -Hal< -NO2). Orto- parasuunajad +I ja +R (aktiveerijad), meta suunajad I, -R (desaktiverijad). Alkaanid: 1)+O2CO2+H2O 2)+[O]alkohol/ ketoon/ karb hape 3)+Hal 4)+ HNO3(nitreerimine)R-NO2 5)võib ära võtta H (Ru; Rh; Pd; Pt; ZnO; Cr2O toimel)alkeen Tsükloalkaanid: 1)+Cl2/ HNO3kloro-, nitrotsükloalkaanid. 2)+Hal/ Hal vesnikhape/ solfohae/ O2tsükl avamine ja lahtise ahelaga üh teke. Alkeenid: 1)+H2alkaanid 2)+H2Oalkohol 3)+Haogeenef liitumine haloheenühendid 4)+vesinikHalMarkovnikovi reegel! 5)põlemine 6)UV(hv) või perroxiidi juuresolekul mittepol lahustisanti markovnikovi reegel
Omadused Teemandi, grafiidi ja söe erinev struktuur põhjustab nende erinevaid füüsikalisi ja keemilise omadusi. Toatemperatuuril süsinik teiste ainetega ei reageeri. Kõrgemal temperatuuril tema aktiivsus suureneb nind süsinik reageerib mittemetallide ja metallidega: 1) hapnikuga moodustab süsinik kaks oksiidi- süsinikoksid(CO) ja süsinikdioksiid(CO2), olenevalt hapniku ja süsiniku vahekorrast. Hapniku vajakul tekib CO: 2C+O2-> 2 CO H=220 kJ Hapniku külluses. CO2 C+O2CO2 H=-394 kJ 2) Kõrgemal temeperatuuril reageerib süsinik väävliga süsinikdisulfiidiks.: C+2SCS2 3)Vesinikuga moodustab süsinik mitmesuguseid süsinikühendeid, näiteks metaani (CH4): C+2H2CH4 4)Metallidega moodustab süsinik karbiide, näiteks raudkarbiid: 3Fe+CFe3C Süsinikdioksiid-CO Süsinikdioksiid tekib orgaaniliste ainete ja kütuse mittetäielikult põlemisel. Rahvapäraselt tuntakse teda vingugaasi nime all. Süsinikoksiid on värvuseta ja lõhnata väga mürgine gaas.
rakkudes. taimerakkudes suurusjärk Valgusmikroskoobis nähtav sama sisemembraanistik Vähem liigendunud Rohkem liigendunud, ehitusüksuseks krista rhitusüksuseks tülakoid põhipigmendid tsütokroomid Klorofüllid, karotenoid gaasiahetus O2CO2 CO2O2 Suhe orgaanikasse Orgaanika laguneb Orgaanika hulk suureneb põhiülesanne Hingamine raku tasandil fotosüntees Arv rakus 100-1000 100 Arvu mõjutavad tegurid Raku suurus, kokkupuude Koe tüüp, valgustatus, raku hapnikuga, füsiol aktiivsus suurus
annaabi.ee 
