NH3*H2O+2H2SO4(NH4)2SO4+2H2O 8. Kuidas saadakse laboris lämmastiku ja selle võrrand? Mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2N2+2H2O 9. Kirjelda lämmastikuühendeid NH3,NO,NO2,N2O.Lämmastikuhappeid:HNO3,HNO2. NH3-värvusetu,terava lõhnaga, õhust 2 korda kergem gaas, suurema konts. korral mürgine, lahustub vees. NO-värvusetu mürgine gaas, neutraalne, saadakse kõrgel temp.-il õhu käes 2NO+O22NO2 NO2-punakas pruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine gaas, reageerides veega on lämmastik-ja lämmastikushape. N2O(naerugaas)-neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvusetu gaas. HNO3-tugev ja püsiv hape, selle soolad on nitraadid, tugev o-ja. HNO2-nõrk ja ebapüsiv hape, soolad nitrid. 10. NH3 põlemine õhus kõrgel temperatuuril. Kuidas saadakse tööstuses NO + võrrand. a)4NH3+3O2-t->2N2+6H2O b)NH3 (katalüütilisel) oksüdeerimisel
o Reageerib veega Keemilised omadused o H2O+SO3H2SO4 o Reageerib õhu hapnikuga o On happeline oksiid, järelikult reageerib aluste ja aluseliste oksiididega o 2NO+O22NO2 (muutub pruuniks) Kasutatakse: üks väävelhappe tootmise vahesaadusi (puhtal kujul kasutamist ei leia(liiga NO2 ohtlik)) Füüsikalised omadused : H2SO4 Moodustab kergesti dimeere ehk kaks molekuli ühinevad ja tekib N2O4; Punakas pruun;
Pinna iga m2 kohal on 7 t lämmastikku sisaldav õhukiht. Lämmastikväetiste tootmine I. Ajalooliselt vanim on lämmastiku sidumine õhuhapnikuga. Sellise protsessi suurim puudus suur elektrikulu - 1 kg lämmastiku sidumiseks on vaja elektrienergiat 60 kwh. * N ja O2 ühinevad lämmastikmonooksiidiks: N2+O2 2NO * Viimast saab kergesti edasi hapendada lämmastikdioksiidiks: 2NO+O22NO2 * See ühend annab veega reageerides lämmastik- ja lämmastikushappe: 2NO2+H2OHNO3+HNO2 * Lämmastkushape on ebastabiilne, lagunedes lämmastikmono- ja dioksiidiks ning veeks: 2HNO2NO+NO2+H2O * Tekkinud gaasid suunatakse uuesti hapendamiseks lämmastikdioksiidiks. * Lämmastikhappe reageerimisel kaltsiumkarbonaadiga saadakse kaltsiumnitraat: 2HNO3+CaCO3Ca(NO3)2+H2O+CO2 II. Õhulämmastiku sidumine süsinikuga.
Valguse ja soojuse mõjul laguneb, värvudes kollakaks või pruunikaks. HNO3 on tugev hape ja tugev oksüdeerija. Saadakse Ostwaldi protsessil ammoniaagi oksüdeerimise ja NO2 disproportsioneerumise tulemusena: NO2 + H2O = HNO3 + HNO2, laboratooriumis: KNO3 + H2SO4 = KHSO4 + HNO3. Haber-Boschi meetodil saadud NH3 oksüdeeritakse katalüsaatoril. Saadud gaasisegu jahtumisel oksüdeerub NO õhuhapniku toimel, tekkinud NO2 reageerimisel veega moodustub lämmastikhape: 2NO+O22NO2 ja siis 3NO2+H2OHNO3+NO. Kogutoodangust kasut suurem osa NH4NO3 tootmiseks, mida kasut vätisena. Happe baasil toodetakse ka teisi nitraate ja väetisi, aromaatseid nitroühendeid, sh lõhkeaineid, värvaineid, raketikütuseid jpm. · Nitraadid on vees hästilahustuvad. Lämmastikhape reageerib alustega. Reaktsiooni saadusteks on nitraat (sool) ja vesi. Näiteks kaaliumhüdroksiidiga (KOH) toimub reaktsioon HNO3 + KOH KNO3 + H2O Tekib kaaliumnitraat ehk salpeeter (KNO3).
annaabi.ee 
