Majake, mis nende ees seisis, ei olnud tehtud ei kivist ega puust puha suhkrust ja magusast saiast.Siin jätkus pidusööki tundideks ja lapsed lasksid sellel hea maitsta! Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine. Grete ehmus ja tahtis jooksu panna, kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid. Magusa maja asemel leidsid nad end armetust hurtsikust. Nõiamoor otsustas Hansu patta panna ja ära süüa. Kui Moor ahjus puid kohendas, lükkas Grete ta ahju, et oma venda päästa. Lapsed otsustasid sellest süngest kohast kiiresti lahkuda. Nad võtsid kaasa nõiamoori kassi,kes ammu endale uut peremeest ihkas. Enne öö saabumist märkasid lapsed viimaks oma kodumaja. Suur oli vanemate rõõm oma lapsi nähes. Hans ja Grete lubasid edaspidi ettevaatlikumad olla. Kes on selle muinasjutu peategelased? Vali õige vastus.
Aga siin on ju hani! Selle lasengi homme ahju panna. Hani: Kui torgid sa mind, siis hammustan sind! Kui kaela mul keerad, külma hauda siis veered. Jakob: Tuhat ja tuline! Sina... te oskate rääkida, haneneiu. Oh, ärge olge nii kartlik, ma vean kihla, et te mitte kogu aeg neis sulgedes pole olnud. Hani: Sul on õigus. Olen Ilmatarga tütar, aga nõiamoor röövis mu ja muutis haneks. Kui ma aga leiaksin taime, millele nõid nõidumise ajal mõtles, võin võlujõust vabaks saada. See taim õitseb noore kuu ajal vana kastani all. Jakob: Pea-pea, siin lossi ümbruses on palju kastaneid. Ja praegu on noorkuu. Hani: Aita mind siit puurist välja. Sind võivad pargi valvurid kinni võtta, aga mind ei pane keegi tähele. ( Laseb hane välja. See hakkab kulpi puhastama. Tulevad kokad kisades.) Peakokk: Hani! Hani on kadunud
maiustega, leida võis ka näiteks kookosrasva. Äkki avanes majakese uks ja lävele ilmus väike priske vana naine. Grete ehmus ja tahtis jooksu panna, kuid naine rahustas teda ja kutsus lapsed sisse. Hans ja Grete ei aimanud mingit ohtu ja uinusid rahulikult parimate eeterlike õlide aroomide taustal. Hommikul äratas neid aga hoopis kole nõid, tuli välja, et maja on hea energiaga ainult südaööl, tegemist on seebikojaga. Isuäratava maja asemel leidsid nad end armetust hurtsikust. Nõiamoor otsustas Hansu patta panna ja ära süüa. Kui vanamoor ahjus puid kohendas, lükkas Grete ta ahju, et oma venda päästa. Lapsed otsustasid sellest süngest kohast kiiresti lahkuda. Nad võtsid kaasa nõiamoori kassi,kes ammu endale uut peremeest ihkas. Enne pimeda saabumist märkasid lapsed viimaks oma kodumaja. Suur oli vanemate rõõm oma lapsi nähes. Lapsed rääkisid enda öistest seiklustest, kell oli just saamas 11.
MOWGLI 1. Kes kostsid selle eest, et Mowgli võetakse vastu Seonee hundikarja? 2. Millist märki kandis Bagheera oma kaelal lõua all? Kuidas ta oli selle saanud? 3. Keda ja miks kartsid ahvid rohkem kui mistahes olevust kogu dzunglis? 4. Miks tahtis Buldeo surnud Shere Khani vurre kõrvetada? 5. Kes kuulutas välja veerahu? Mida see tähendas? 6. Keda nägid külaelanikud Messua hütis, kui nad tormasid sinna, et nõid ja nõiamoor tulesurma saata? 7. Millise karistuse mõtles Mowgli välja külale, kus elanikud olid teda kividega loopinud ning tahtnud tappa Messuat? 8. Kobrade Isa valvas ikka veel saja kuninga varandusi. Mille võttis Mowgli aarete seast kaasa ning miks ta selle paar ööd hiljem Valgele Kobrale tagasi viis? 9. Kes on doul? Miks tulid doulid suure karjaga Vabale Maale? 10. Millise plaani mõtles välja Kaa doulide hävitamiseks? 11
Väikelapsed sõltuvad rahaliselt oma vanematest, nad ei saa ise vabalt raha kasutada ega käsutada, enne kui on saanud täiskasvanuks. Üldjuhul ei teeni lapsed ega vanurid ise raha. Lapsed saavad seda oma vanematelt ja vanurid saavad pensioni. Laste ja vanurite kohta kasutatakse halvustavaid sõnu, nt jõmpsikas, jõnglane, kutsikas, tattnina, piripill; fossiil, muld, koi, vanamoor, kondirisu, nõiamoor jne. Kui vanade inimeste kohta kasutatavate halvustavate sõnade ette lisada veel sõna vana, siis muutub sõnade tähendus veel negatiivsemaks. 20–60aastaste kohta ei kasutata solvava lisatähendusega sõnu. USA 1991. aasta uurimuses leiti, et seenior ja pensionär on positiivse kaastähendusega: aktiivne, tugev, progressiivne, õnnelik. Sõnadel vanainimene, vanur on negatiivsed tähendused.
Esimene mängija on mao pea, viimane saba. Madu liigub siira-viir, kusjuures saba teeb suuri kaari. Mao pea ülesandeks on saba kinni püüda. Püüdmisel poeb mao pea läbi ka teiste käte alt. Läbipugemise ajal tuleb pöörelda osavalt ja mitte kätest lahti lasta. On saba püütud, hakkab ta peaks ja mäng kordub. Isaisa nui (Koeru) Mängijad lähevad marjule, korvid käes. Nad satuvad saiast majakese juurde, kus elab nõiamoor, ja hakkavad maja sööma. Nõiamoor kuuleb kolitan ja lausub: ,,Lähen vaatan, kes kolistab!"Tahakkab majasööjaid isaisa nuiaga taga ajama. Tabatu (puudutatu) hakkab uueks nõiamooriks ja mäng kordub. Kukkuv kepp (Türi) Nummerdatud mängijad moodustavad ringi. Üks mängija seisab keskel ja hoiab keppi püsti. Hüüdes mingi numbri, laseb ta kepi käest lahti.Hüütud numbrit kandev mängija peab haarama kepi enne kukkumist. Ebaõnnestumise korral vahetab ta ringi keskel oleva mängijaga osad.
põlislaanes jõutakse tagasi kodutallu. Nukitsamehest saab tavaline poiss, tema peast kaovad isegi sarvenukid, mis talle esialgse hüüdnime on andnud. Film erineb Oskar Lutsu lastejutust silmatorkavalt nõiduslikkuse ja fantastikaelementide rõhutamise poolest. Jutustuses neid kuigivõrd ei leidu. Näiteks on filmis oluline võtmetegelane süsimust ronk, kes toob nõiamoorile olulisi sõnumeid. Nõiamoor võlub ka maasikad kasvama, eksitades sellega lapsed koduteelt. Lutsu kirjeldatud mooril üleloomulikke võimeid ei paista olevat. 20 Erinevus kirjandusteose ja filmi vahel avaldub ka süžeeliinides: kui filmis põgenevad lapsed nõiamajast soodsat hetke kasutades, siis Lutsu jutustuses aitab neid selles abivalmis linnuke. Raamatus on Iti ja Kusti oma
annaabi.ee 
