suutma kirjeldada mis teooriat/metoodikat kasutad. Ei saa olla midagi väljamõeldut. Nõustamine on postmodernistlik filosoofia keegi pole ebanormaalne, normi piir hägune, kui üldse olemas, inimene ise ekspert oma probleemide lahendamisel ning selle tee loomisel. Nõustamine on üheaegselt nii kunst kui ka teadus. Kunsti-teaduse mõõde peegeldab nõustamisprotsessil ilmnevat püüdlust tasakaalustada ilmnevat subjektiivsuse ja objektiivsuse mõõdet (Nystul, 2006). Sellest lähtudes võib nõustaja tunnetuslikult siseneda kliendi maailma, säilitades seejuures professionaalse ja teadusliku objektiivsuse. Nõustamine kui kunst subjektiivne mõõde, teadmiste baasil ja seeläbi arendatakse oskusi, mis sobitatuvat kliendi unikaalsete vajadustega ja multikultuurilise ühiskonna mõjutustega. Tegemist on ennekõike nõustaja isiksuse osavusega. Saab rääkida mitmetest tasanditest, kus nõustaja isiksus asetub, kord sügavamal, kord pindmisel
3. aja ohjamise ja sisustamise oskus 4. teabe andmise oskus 5. kliendi toetamise oskus 6. tunnete peegeldamine ja tunnetega töötamise vilumused 7. kliendi kõne reflekteerimisoskus · Cox & Waller (1991) esmane ja teisene struktureerimine. Esmane vastab küsimusele ,,kes?" (isiksus, välimus). Teisene vastab küsimusele ,,mida ta kasutab?" (teadmised, oskused). Struktureerimise abil on võimalik mõista nõustaja enda probleeme. · Nystul (2006) komistuskivid: 1. pean kõiki oma kliente armastama. Kui klient on ebameeldiv kovisioon, supervisioon. 2. tähelepanu koondunud esimesele kliendi poolt esitatud probleemile. 3. kõrvaliste tegurite tähelepanuta jätmine (nt. juriidiline abi, finantsnõustaja) 4. soov päästa klienti nende õnnetust olukorrast. Kõiki ei saa päästa. 5. nõustamine muudab kliendi õnnelikuks
Andma talle võimalus võimalikult palju otsuseid ise vastu võtta. Nt lased kliendil ise istekoha valida. *aidata kliendil kõrvaldada irratsionaalseid mõttejäreldusi, ekslikkeuskumusi ja tõekspidamisi, *julgustada klienti ette võtma tema elus olulisi otsuseid, *arendada kliendi enesekehtestamise oskusi, *suurendada kliendi iseseisvust, *juhendada klienti ise oma elus olulisi otsuseid tegema, *arendada kliendi suhtlemisoskusi (Nystul, 2006; Dietrich, 1983) . Nõustamine abistaja ja abivajaja omavaheline toetav koostöö protsess. Keskendutakse abivajaja probleemile ning abistaja kasutab oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Nõuab mõlemapoolset kokkulepetest kinnipidamist. Episoodiline nõustamine liitub inimese mingile teisele põhirollile. Nt õpetaja. Liitub teiste professionaalsete ülesannetega. On väga lühiajaline (nt ,,jaa, väga tore, et sa mulle rääkisid. Räägime sellest hiljem")