6. Katsevahendid. 7. Milleks kasutatakse keeduklaasi, katseklaasi, kolbi, mõõtesilindrit, portselankaussi, portselantiiglit, tiiglitange, uhmrit, spaatlit, piirituslampi. 8. Kuhu tuleb katseklaasi ava suunata kuumutamise ajal? 9. Milliseid aineid ei tohi hoida leegi lähedal? 10. Miks on vaja kuuma katseklaasi hoida katseklaasihoidja abil? 11. Miks on soovitatav katsete tegemisel võtta väikeseid ainekoguseid? 12. Kuidas me nuusutame tundmatuid aineid? 13. Mida tuleb teha siis, kui kätele sattus ohtlikku ainet? 14. Millised järgnevatest nähtustest on füüsikalised, millised keemilised: a) suhkru peenestamine b) küünla põlemine c) traadi painutamine d) vee aurustumine e) raudnaela roostetamine f) vee jäätumine g) suhkru lahustumine vees h) veini käärimine 15. Nimeta kuus tunnust, mille järgi saab otsustada keemilise reaktsiooni toimumise üle? 16. Millest koosneb lahus?
Vajalikud kontaktid E-mail Rühmade meililistid Lasteaia arveldusarve Sünnipäevad Päevakava 8.00-9.00 kogunemine ja mänguaeg 9.00-9.30 hommikusöök 9.30-11.00 õppekasvatustegevused 11.00-12.00 õueaeg 12.15-13.00 lõunasöök 13.00-15.00 puhkeaeg 15.30-16.00 õhtuoode 16.00-18.00 õueaeg 17.00-18.00 tegevused ja vaba mäng (õues) Tegevuste kava · KEEL JA KÕNE: · 3-4a.Vaatleme sügislilli(katsume,nuusutame,korjame vaasi).Sügis metsas ja koduaias · 5-7a.Sügise algus 23.september,lindude ränne.Rahvakalender- Mihklipäev(29.sept.)Sügispildi vaatlus,mida lapsed pildil näevad?(kõnelema ergutamine) · MINA JA KESKOND: · 3-4 a.Sügise tunnused(matkime vihma ja tuult jne.)Proovime ennast riietada vastavalt ilmale,ISE-ISE. · 5-7a.Liiklusreeglite kordamine(tänaval ja lasteaias)Loodusvaatlused,uurimised.J alutuskäigud metsas. · MATEMAATIKA: · 3-4a
(õpetaja süütab küünlad ja lülitab lambi välja) ja see valgus teeb Sosinapargi väga salapäraseks. Seal võib vaikselt ringi liikuda ja otsida väikesi erilisi asju. Neid võib vaikselt puudutada ja mõistatada, mis need on, samuti võib neid vaikselt nuusutada, maitsta, kuulata ja jällegi omaette mõistatada, mis see on. Igal juhul tuleb olla väga vaikselt. Ka meie läheme nüüd sosinaparki ja otsime seal neid ilusaid asju, puudutame, nuusutame, maitseme ja kuulame neid ning mõistatame, mis need on. Lapsed käivad vaikselt ruumis ringi. Otsivad asju. Asjad (v.a. Need, mida on maitstud) tuuakse ruumi keskele lina peale.Otsimise lõppedes istuvad lapsed ümber lina ja võivad veel asju vaadata, kuid asjade nimed hoiavad nad saladuses. Seejärel kutsub õpetaja nad mõistatama ja mängima. Ta kirjeldab üht eset ja laps, kes selle ära arvab, võib selle kätte võtta ning eseme nime öelda.
kummad (.) mis te arvate välimuse põhjal kummad on kummad K: need on eesti omad need on poola omad J.M: te pakute nii ma oleks just vastupidi pakkunud et need on veidi heledamad et need on äkki aga teeme nüüd maitsmise järgi (.) võtke siit üks maasikas (.) õppind 33 maasikakasvataja võtab hoopis teistmoodi (.) võtan ka ühe ja võtan suurema (.) noo maitseb jaah (.) mm nii nuusutame mmm ütleme=nii et väga hea lõhnaga (.) ohh kui hea lõhnaga ma=ei raatsi süüa [(matsutab)] täis suuga ei räägita (.) kuidas teile tundub teie oma on söödud K: normaalne maasikas J.M: normaalne (.) ma ütleks et normaalsest on ebanormaalselt magus maasikas on K: ((mugistab naerda)) J.M: see on siuke et võtaks ühe veel (.) aga ma võtangi njoh (.) hakkas täitsa meeldima (.) võtke ka K: aitäh küllalt (.) küllast saanud J
Lihtsaim on alustada toidu ja lilledega. Näiteks on väga iseloomulik lõhn apelsinil, hapukurgil ja sirelil. · Pane lapsele ette, et mängite jalutuskäigul olevaid karusid. Ütle: "Kuule, karupoeg, ma tunnen mingit head lõhna · Tee, nagu korjaksid puult apelsini. Koori seda natuke ja anna lapsele nuusutada. · Jätka kahe teise valitud esemega. · Ütle: "Kuule, karupoeg, istume õige maha ja nuusutame neid asju." · Lõpuks küsi lapselt: "Kas sa tahaksid maitsta mõnda asja, mida me nuusutasime?" · Puuvilju proovides lisandub lõhnakogemusele ka maitsekogemus. TÄIDA LÜNGAD · Mõtle välja jutuke, milles esineks lapse nimi. Iga kord, kui jõuad jutuga nimeni, tee paus ja lase lapsel see täita. · Näiteks: "Elas kord üks väike tüdruk, kelle nimi oli ... (lapse nimi). Ühel päeval läks väike tüdruk nimega ..
Lihtsaim on alustada toidu ja lilledega. Näiteks on väga iseloomulik lõhn apelsinil, hapukurgil ja sirelil. · Pane lapsele ette, et mängite jalutuskäigul olevaid karusid. · Ütle: "Kuule, karupoeg, ma tunnen mingit head lõhna." · Tee, nagu korjaksid puult apelsini. Koori seda natuke ja anna lapsele nuusutada. · Jätka kahe teise valitud esemega. · Ütle: "Kuule, karupoeg, istume õige maha ja nuusutame neid asju." · Lõpuks küsi lapselt: "Kas sa tahaksid maitsta mõnda asja, mida me nuusutasime?" · Puuvilju proovides lisandub lõhnakogemusele ka maitsekogemus. UURINGUTE ANDMETEL võimaldab inimaju ainulaadsus esimeste eluaastate kogemusi ja õppetunde oma huvides ära kasutada. Puuviljade ja lilledega mängimine annab lapsele uusi aistingukogemusi. TÄIDA LÜNGAD · Mõtle välja jutuke, milles esineks lapse nimi. Iga kord, kui jõuad jutuga nimeni, tee
annaabi.ee 
