põllumajandusloomadel 3...5% looma kehamassist, põllumajanduslindudel on see aga suurem. Mida väiksem on kehamass, seda suurem on suhteline söömus. Piiramatu söötmine ei ole alati otstarbekas. Näiteks nuumloomad võivad isukohase söötmise tagajärjel liigselt rasvuda, kuid rasvast liha toiduna ei hinnata. Isukohasel söötmisel on ka söödaväärindusarv mõneti suurem kui mõõdukalt piiratud söötmisel. Nii soovitataksegi näiteks nuumsigu sööta 15...20% väiksema söödakogusega, kui nad tarbiks seda isu järgi. (Ülo Oll 1994) 4 1.1 Söötmistase Praktikas räägitakse kõrgest ja madalast söötmistasemest, mille all mõistetakse tegelikult kas tugevat või nõrka söötmist, teoreetikud on andnud sellele arvulise väärtuse, mida arvutatakse söömuse ja elatustarve kaudu. (Söötmistase võrdub tarbitud metaboliseeruva
T-k eelarve alusel on lihtne koostada raha liikumise bilanss, kuhu korjatakse kokku kõik sissetulekud ja väljaminekud, mis selles põllumajandusettevõttes tehakse ning koostatakse kassavoog. Kassavoog näitab kas ettevõtjal on piisavalt vahendeid oma plaanide elluviimiseks ja millal on otstarbekas toodang realiseerida. Tavaliselt peetakse talus nii piimakarja kui ka mullikaid. Ka seakasvatus võib olla kombineeritud: majapidamises on nii emiseid kui nuumsigu ja põrsad saadakse oma emistelt. Kassavoog ei tohi olla negatiivne. Kassavoo alusel saab hinnata, kas ettevqtja tuleb kuust kuusse finantseerimisega toime, kas on võimalik tehasuuremaid investeeringuid ja kas on otstarbekas võtta laenu. Samuti selgub ka see kui suur peaks võetav laen olema. Prognoositav lihatoodang 1 poolaastal tapamassis 2009. Ja 2010. aastal (tonnides) Loomade ja lindude tapamass: 2009- 36483, 2010- 35385; 2010/2009- +/- -1098; %97
nad uuesti tiinestatakse. Põrsad viiakse üle võõrdepõrsaste sigalasse. Poegimissigala jääb tühjaks ja seal tehakse korralik puhastus ja deso. Paariks päevaks jäetakse sigala kuivama ja siis tuuakse uus voor sisse. Täistsükliga seafarmis on lisaks poegimissigalala veel vabade ja tiinete emiste sigala, kus peetakse ka sugukulte ja oma karja uuendamiseks kasvatatavaid noori sugusigu. Võõrutaud põrsaid peetakse võõrdepõrsaste sigalas ja nuumsigu eraldi nuumikute sigalas. 8. Poegimiste organiseerimine, emiste ja põrsaste hooldamine. Tugevate ja elujõuliste põrsaste saamiseks tuleb tiineid emiseid sööta vastavalt füsioloogiliselt põhjuendatult tarbenormidele ning pidamistingimused peavad olema korralikud. Nii emisele kui põrsastele tuleb luua vajalikud söötmis-pidamistingimused. Emised tuleb poegimissigalasse ajada
annaabi.ee 
