valged stepisead jt.; Lihasead võivad anda nii lahjemat kui ka rasvasemat liha. Sellesse rühma arvatakse ukraina valged stepi sead, pikakõrvalised valged sead, muromi sead; Peki- ehk rasvasead sobivad eelkõige rasva tootmiseks. Sellesse rühma arvatakse berksiri, mirgorodi, breitovi, põhja-kaukaasia, valged lühikõrvalised jt sead; Peekonisead annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, täiskasvanult ja nuumatult ka rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud. Kõrvade suuruse järgi liigitatakse sead lontkõrvalisteks, lühi- ja pikakõrvalisteks. 7. Sigade bioloogilised ja majandusliku omadused (viljakus, tiinusperiood, varavalmivus, tapasaagis, söödaväärindus).
ukraina valged stepisead jt.; Lihasead võivad anda nii lahjemat kui ka rasvasemat liha. Sellesse rühma arvatakse ukraina valged stepi sead, pikakõrvalised valged sead, muromi sead; Peki- ehk rasvasead sobivad eelkõige rasva tootmiseks. Sellesse rühma arvatakse berkširi, mirgorodi, breitovi, põhja-kaukaasia, valged lühikõrvalised jt sead; Peekonisead annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, täiskasvanult ja nuumatult ka rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud. Kõrvade suuruse järgi liigitatakse sead lontkõrvalisteks, lühi- ja pikakõrvalisteks. 7. Sigade bioloogilised ja majandusliku omadused (viljakus, tiinusperiood, varavalmivus, tapasaagis, söödaväärindus).
Üleminekutõud II Tootmissuuna järgi: Universaalsed tõud (annavad mitmesugust toodangut: peekonit, tailiha ja rasva, sõltuvalt sellele, kuidas sigu söödetakse ja missuguse kehamassi juures nad realiseeritakse). SUUR VALGE. Peki- e. Rasvasead. BERKSIR, SUUR MUST, paljud hiina seatõud Peekonitõud (annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, kuid täiskasvanult ja nuumatult kas rasvasemat liha) LANDRASS. II Eksterjööri (harjaste ja naha värvuse ja kõrvade suuruse asetuse) järgi: VALGED SEATÕUD Valged lontkõrvalised (TAANI LANDRASS, saksa pikakõrvaline) Valged püstikõrvalised (VÄIKE-,KESKMINE ja SUUR VALGE) MUSTAD VALGE VÖÖDIGA SEATÕUD Mustad valge vöödiga lontkõrvalised seatõud (uessueks sedlbek) (Wessex Saddleback) briti sedlbek ja essex tõug Inglismaal.
3,8-4 kg. Emashaned munevad aastas umbes 30 muna. Sulestik on tumehall. Igat halli sulge palistab valge serv. Kõhualune ja tagakeha sulestik on valge, nokk ja jalad punakasoran¸id. Kael on lühike ja jäme, jalad lühikesed. Emashaned hauvad halvasti või ei hau üldse. Emdeni hani 60 KALAKASVATUSE ERIALA On aretatud Loode-Saksamaal. Emdeni haned on valge sulestikuga hanetõugude hulgas raskeimad, kaaluvad nuumatult 10...13 kg. Keskmine munatoodang on 25...30 muna aastas. 60-päevased noorhaned kaaluvad keskmiselt 3,6 kg. Emdeni haned on suhteliselt head haudujad ja tibude hoidjad. Kael on võrdlemisi pikk, saba lühike, veidi ülespoole hoiduv. Jalad keskmise pikkusega, tugevad. Nokk ja jalad oran¸punased. Reini hani On emdeni hane üks lahktõuge, aretatud Ungaris. Isashaned kaaluvad keskmiselt 6,5...7,0 kg, emashaned 5,5...6,0 kg. 60-päevased noorhaned kaaluvad 3,7.