selleks, et Sokrates vabastada vanglast) ,,Need, kellest sa räägid, talitavad nõnda täitsa põhjendatult, sest nad arvavad sellest kasu saavat; mina aga jätan selle tegemata täitsa põhjendatult, sest mina ei arva sellest midagi kasu saavat, kui võtaksin mürki veidi hiljemini; naeruvääristuksin ainult iseenese silmis, ihaldades elada ning püüdes säästa, kus pole enam midagi säästa. Nii siis kuula sõna, mine ja ära tõrgu!" Sokrates nutvatele inimestele hetk enne enda surma: ,,Mis te ometi teete, veidrad inimesed! Mina just sellepärast saatsingi naised minema, et nad niimoodi ei talitaks; sest ma olen kuulnud, et elust tuleb lahkuda heade ennete saatel. Nii siis olge vaiksed ning kannatlikud." Tema aga kõndis edasi-tagasi ja kui ta märkas, et tal sääred hakkasid rammestuma, heitis ta selili, sest nõnda oli käskinud kohtuteener, kes tõi talle mürki. See katsus teda siis aegajalt ja vaatles ta jalgu ning sääri
1952aastal aitab frida koguda allkiru, et rõhutada vabadus liikumist. Diego immortaliseerib ( teeb surematuks, jäädvustab igaveseks) tema püüdlusi oma seinamaalingus „the nightmare of war and the dream of peace“. Sel aastal alustas frida eluta looduse maalimist. Ta maalis 13 seeriat järgneva kahe aasta jooksul. ( võis olla, et oma halveneva välimuse tõttu ei tahtnud ta rohkem ennast autopartreedele jäädvustada. Selleasemel kandis ta oma emotsioonid haavatud puuviljadele ja nutvatele kookustele. Põhjus võis olla ka selles, et samal ajal tarbis ta suurtes kogustes valuvaigisteid ja alkoholi, mis mõjutasid tugevasti tema maailimis võimet. ( eluta looduse maalimine ei nõudnud nii detailset tööd) 1953. aastal organiseeris Lola Alvarez Fridale elu esimise soolo näituse Mehhikos. Näitus kesti 13 aprillist kuni 27 ndai (the Galeria de arte contemporaneo´s) . frida arstda, ütleb talle et ta ei ole
Muidu aga olevat isanda tapmise ja tema takistamise eest ühesugune karistus. (8) Seejärel manitses ta Marcellinust, et too oleks inimsõbralik, ning nende eeskujul, kes söömingu lõppedes jagavad ülejäägid osavõtjaile, kingiks elust lahkudes üht-teist nendele, kes kogu elu olid tema teenijad. Marcellinus oli heasüdamlik ja helde käega ka siis veel, kui asi puutus tema omandisse. 142 Niisiis jagas ta väikesi summakesi nutvatele orjadele ja lohutas neid. (9) Raud ja veri polnud tema puhul vajalikud. Kolm päeva ei võtnud ta toitu, käskides oma magamistoas üles sättida telgi. Seejärel kanti sisse vann, milles ta kauase lamamise järel, kusjuures sooja vett aeg-ajalt uuendati, aeglaselt hääbus; 5 nagu ta ise ütles, mitte ilma mõningase naudinguta, mida tavatseb tuua sujuv äraminek, mis pole
annaabi.ee 
