Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nutthallikud" - 5 õppematerjali

Bakterirakk
6
odt

Bakterirakk

· Biotroofid toituvad elusast orgaanilisest ainest · Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvad liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened Ainu- ja hulkraksed seened: 1. Üherakulised seened ­ ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened ­ hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened Kottseened - pärmiseened, rohehallik, jahukasted, mürkel Ikkesseened ­ täpphallikud, nutthallikud Kandeseened ­ pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm Rakukest koosneb kitiinist Seened paljunevad eostega Seente tähtsus looduses Lagundajad ­ tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid Mükoriisa Samblikud TUNNUS BAKTERIRA TAIMERAKK SEENERAKK LOOMARAK KK K 1. RAKU KEST Tsütoloogia

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
Bioloogia - rakk
12
docx

Bioloogia - rakk

 biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet  Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks  Mütseeli ehk seeneniidistik  Üherakuline seen ntks pärmiseen  Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus  Kottseened – pärmiseened, rohehallik (penitsilliin), jahukasted, mürkel  Ikkesseened – täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud  Kandseened – pilvikud, kärbseseened, roosteseemed, majavamm Seente paljunemine  Eoste abil (enamikel)  Pärmiseen paljuneb pugudega (ilma toiduta (suhkur, jahu ect) ei paljune) Vajadus looduses ja inimese elus  Lagundajad – tagavad aineringe maal muutes lämmastiku uuesti taimedel kättesaadavaks  Sümbiondid – aitavad talitleda teistel organismidel  Mükoriisa – seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga

Bioloogia → Bioloogia
21 allalaadimist
Nimetu
3
doc

Nimetu

16) Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ­ ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened ­ hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. · Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga).

Varia → Kategoriseerimata
18 allalaadimist
Looma--taime- ja seenerakk
3
doc

Looma-, taime- ja seenerakk

16) Kuidas erinevad ainu- ja hulkraksed seened? Nimeta ainu- ja hulkrakseid seeni. · Üherakulised seened ­ ümarad pärmiseened; hulgatuumalised täpphallikud. · Hulkraksed seened ­ hüüfides esinevad vaheseinad. Hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nt kottseente rühma liigid. 17) Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. · Kottseened:pärmiseened, rohehallik (penitsilliin) jahukasted, mürkel. · Ikkesseened:täpphallikud (toiduainete hallitus), nutthallikud. · Kandseened:pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm. 18) Kuidas seened paljunevad? Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis moodustuvad kas sugulisel või mittesugulisel teel. 19) Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). Oska tuua näiteid. · Lagundajad - tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. · Sümbiondid - aitavad talitleda teistel organismidel: (Mükoriisa seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga).

Bioloogia → Bioloogia
48 allalaadimist
Paljunemine-areng-geneetika
27
doc

Paljunemine, areng, geneetika

ühekromatiidilised kromosooomid pakitakse lahti ja rakkudes moodustuvad tuumad. MEIOOSI ERIVORMID: 1) gameetne meioos ­ viib haploidsete viljastumisvõimeliste sugurakkude tekkele. Nt. imetajad ja õistaimed. 2) Spoorne meioos ­ viib haploidsete eoste tekkele. Nt. eostaimed. 3) Sügootne meioos ­ viib haploidsete keharakkude tekkele. Tekib olukorras kus haploidsetel organismidel liituvad keharakud ja annavad diploidse sügoodi ­ nutthallikud (täpphallik). Meioosi bioloogiline tähtsus: 1) tagatakse ploidsuse muut ­ diploidsetest rakkudest tekivad haploidsed, mis võimaldab normaalset põlvkondade vaheldumist. 2) Meioosi käigus suureneb rakkude arv. Ühest rakudt tekib 4 rakku. Nt. spermatogenees. 3) Meioosi käigus tagatakse ulatuslik kombinatiivne pärilik muutlikkus. Samade vanemate samast soost laste erinevus. REK: 1) mitoosi ja meioosi võrdlus: tabel, joonis, läbisegi antud väited.

Bioloogia → Bioloogia
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun