vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka arendamisel. Vastsündinu suhtlus toimub reflektoorsete reaktsioonide läbi, tema valdavaks suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju. Ebasoodne keskkond (lapse kuuldes tülitsemine, suhtlemise puudulikkus näiteks
o Surnuitkud o Mõrsjaitkud o Nekrutiitkud Itku värss ei vasta 8-le silbile, ta võib olla oluliselt pikem või lühem. Sinna juurde käivad ka rituaalsed nutmised. Kui seda esitatakse, siis ka nutetakse. Nende puhul on selgelt rituaalne funktsoon. Setu traditsioonist on teada ka mõrsjaitkud setu pulmas esitatakse mõrsjaitku kooriga. Itkemine on tõenäoliselt olnud Eestis ka laiemalt tuntud, sellele osutavad Kihnu rahvalaulud, kus viidatakse nutmisele. Regilaulud Lüroeepika o Müütilise sisuga laulud o Kosja- ja abieluteemalised laulud o Laulud ja igapäevasest tööst ja elus o Legendid Lüürika o Töö- ja tavandilaulud Kalendrilaulud Pulmalaulud Töölaulud o Vaba kasutusseosega laulud Laulud laulust ja laulikust Laulud loodusest ja loomadest Laulud abielust
Jäta järele!" Kui Martin tegi veel ühe katse tüdrukut lohutuseks patsutada, punnis tüdruk vastu. Siis ajas Martin nagu urisev koer oma hambad paljaks ja sisistas tüdruku peale. Veel kord püüdis Martin tüdrukut lohutuseks patsutada, kuid patsutused seljale muutusid kiiresti löökideks ning Martin muudkui lõi ja lõi väikest tüdrukut hoolimata tolle karjumisest. Martini käitumine peegeldab tõenäoliselt seda, mida ta on õppinud pisarate ja nutu kohta kodus: algul reageeritakse nutmisele lohutavalt, ent kui nutmine jätkub, järgneb kärkimine ja löömine. Valetamine ja karistus Biosemiootik Kalev Kull küsib vale teooriast mõtiskledes: kas varblane võib milleski eksida? Kui varblane nokib teadlase tehtud plastikseemne, võib talle selguda, et see oli võltsseeme. Nii et saab küll eksida. Varblane nokkis plastikseemne kogemata. Kogemata - kuna see mõnede omaduste (välimuse) poolest vastas otsitule, teiste omaduste (seeditavuse) poolest aga tulnuks kõrvale jätta
annaabi.ee 
