Petsessioon- pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber teise, ruumis rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb. paigaloleva telje. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka Nutatsioon- maa telje perioodiline võnkumine kosmoses kuu mõjul: füüs pöörleva veeauru (kuni4%), heitgaase, tolmu jm. Osoonikiht e trihapnikukiht 10-15 km keha telje võnkumine. kõrgusel maapinnast. See kiht moodustab osonosfääri, kuhu on koondunud osooni Seismilised lained on lained , mis tekivad maavärinate tagajärjel. põhimass ning valitseb happer tasakaal osooni tekkimise ja lagunemise vahel.
hästi formuleeritav. Tänapäeval kasutatakse maateaduslikeks arvutusteks ja geograafilise asukoha kirjeldamiseks mitut Maa kuju lähendust. Kui mitte arvestada Maa pinnamoodi ja merepinna taseme kõikumisi, on Maal geoidi kuju. Geoid - · Kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega · Geoidi pind on Maa raskusjõu välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 25. Maa pöörlemistelje suuna muutused (pretsessioon ja nutatsioon). Nutatsioon - pöörlemistelje pretsessiooni perioodiline häiritus Pretsessioon - pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine 26. Seismilised lained, lainete liigitus. Seismilised lained - Maa sisemuses levivad võnkumised, mille on põhjustanud maavärinad või kunstlikud tegurid. Seismilised lained liigituvad pikilaineteks ehk P-laineteks, ristilaineteks ehk S-laineteks ning pinnalaineteks. 27. Maa kihiline ehitus.
See tähendab seda, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem meridiaani suurringjoonest, mis läbib pooluseid. Sellist kuju põhjustab tsentrifugaal- ja külgetõmbejõud. GEOID -• kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega• Geoidi pind on Maa raskusjõu välja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega 28. Maa pöörlemistelje suuna muutused (pretsessioon ja nutatsioon). V: Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 29. Seismilised lained, lainete liigitus. V: Seismilised lained - Maa sisemuses levivad võnkumised, mille on põhjustatud maavärinad või kunstlikud tegurid
asemel kasutatakse tavaliselt lihtsamat kuju-ellipsoidi. See tähendab seda, et ekvaatori suurringjoon on veidi pikem meridiaani suurringjoonest, mis läbib pooluseid. Sellist kuju põhjustab tsentrifugaal- ja külgetõmbejõud. Geoid- 1)Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpind, mille igas punktis on raskuskiirenduse väärtused võrdsed. 2) kujutletav keha, mille pind on kõikjal risti loodjoontega (oli üks minu töö vastustest) 24.Maa pöörlemistelje suuna muutused. Nutatsioon on pöörleva keha pöörlemistelje kaldenurga muutumine. Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Maa pöörlemistelje suund muutub, joonistades kujutletava koonuse. (konspektis joonis) Täisringi teeb 25 725 aastaga. 25. Seismilised lained, lainete liigitus. Seismilised lained on lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle panda. Võivad tekkida nii looduslikult(maavärinad) kui ka tehislikult(plahvatused). Seisimilised lained jagunevad:
Kokkuvõttes teeb tuulest aetud vee liikumissuund sügavuse suurenedes spiraali; liikumiskiirus väheneb kogu aja sügavuse suurenedes, kuid suund muutub teatud sügavusel (coriolise jõust tingituna) algsega astupidiseks. 26. Maa pöörlemistelje suuna muutused petsessioon- pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber teise, ruumis paigaloleva telje. Nutatsioon- maa telje perioodiline võnkumine kosmoses kuu mõjul : füüs pörleva keha telje võnkumine. 27. Seismilised lained on lained , mis tekivad maavärinate tagajärjel. Lainete liigid pikilained gaasimolekulid võnguvad pikki levimissuunda. Ristlained molekulis võnguvad levimissuunaga risti. Ringlained tekivad punktikujulisest allikast ja levivad igas suunas ühesuguse kiirusega. lained veepinnal veeosakestel võnguvad samaaegselt nii risti kui piki veepinda. 28
ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. Geoidi pind on küll keerukas, kuid siiski palju lihtsam ning sujuvam kui Maa tegelik topograafiline pind. Kui Maa pinna kõrgeima (8848 meetrit) ja madalaima punkti (11 022 meetrit) vahe on peaaegu 20 kilomeetrit, siis geoidi kõrgeimate ja madalaimate punktide vahe on kõigest paarsada meetrit. Geoidi kuju sõltub peamiselt Maa siseehitusest. 25. Maa pöörlemistelje suuna muutused (pretsessioon ja nutatsioon). Nutatsioon pöörlemistelje pretsessiooni perioodiline häiritus Pretsessioon on pöörleva objekti pöörlemistelje suuna muutumine. Ka Maa pöörlemistelje suund muutub. Maa pöörlemistelg joonistab koonuse, mis teeb täisringi 26 000 aastaga. Kui oled kunagi keerutanud näiteks vurri, siis selle keerleva tipu "laperdamine" on täpselt sama asi, mis pretsessioon. Kuna Maa pöörlemistelje suund muutub, muutuvad ka taevapooluste asukohad. Maa pretsessiooni põhjused on üsna keerulised
annaabi.ee 
