kigisse kladesse keskaegse vlimusega sulatusahje; toodang kasvas kll 2 korda, ent oli ebakvaliteetne) algatati kampaaniad varblaste hvitamiseks, kes svad ra liiga palju vilja (sellega aidati hoopis kaasa kahjurite levikule) jne. Suure hppe tulemused: tstuses toodangu hulga ja kvaliteedi langus pllumajanduse allakik nljahdad, mille tttu hukkus mitu miljonit inimest (NB! Samal ajal toimus kiire rahvaarvu kasv- 1950.a. ~500 miljonit; 1980.a. ~1 miljard) 17. hiina ei nustunud titma vene ksklusi 18. korea sda 19. Protsesside lbiviimise koht ei valitud juhuslikult. Nukogude Liit tahtis niteks sndmust lbi viia Berliinis, kuid teiste liitlasriikide survel peeti need Nrnbergis. Thtsamad phjused: * sel ajal kuulus linn Ameerika tsooni (Saksamaa oli jaotatud neljaks); * Nrnbergi igluse Palee oli ruumikas ning sjapurustusest kahjustamata, samuti asus seal suur vangla, kus sai hoida saluseid; * linn oli thtis rahvussotsialismi tusul riigi etteotsa sellega
ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palkseintega. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt ppima. Jaanuse saatis ta Tallinna Musta-munga kloostrisse ppima. Jaanus oli kmme aastat vana,kui ta esimest korda isaga Lodijrve lossi ratsutas
Riigis oli kaks vimalust kodanikud (ehk tisealised mehed) ja mitte kodanikud(naised , orjad , kaupmehed ja idioodid) , igal polisel oli pea tempel 7) trannia, miks kasulik, miks tekkisid? Trann- ainuvalitseja Kreeka polises; aja jooksul hakati tranniks nim. eesktt vgivaldset ja halba valitsejat. Tekkisid sisevastuolude tulemusena. +(kindel kord, parandas sageli vaeste olukorda, riigi vimsus, sjalinevim) - (aristokraadid ei nustunud ainuvalitsemisega , trann pdis vastaseid paljastada , vim muutus vastumeelseks) 8)kreeklane ja jumal Kuidas suhtles? Jumalad ngid vlja kui inimesed kuid inimestest erinesid nad ve ja surematuse poolest . Jumalad ksutasid loodusjude ja vahel ka kehastasid ise neid . Ning seisid hiskondiliku moraali ja vrtuste eest. 9)surmajrgsus kreeklasel? Ei pannud suurt rhku sellele, mis saab neist prast surma. Karistused
annaabi.ee 
